B. Kangro pagulasaastate luules on kõige tundeerksamaks süvahoovuseks vastuolu ta tõsihella kodumaasse-juurdumuse ja ta maapakku kandunud valiksaatuse vahel. Eredad lüürilised pildistused selle elukonflikti ümber voogavast pingeväljast on hästi mõistetavad Läänemere mõlemal kaldal. Jaan Kross KÜNDJA Must kabi vajub nätskes künnivaos, all pingul naha puusal paisub lihas ja poripritsmeist laigulisel pihal aeg-ajalt pingutusest naksub taos. Hallpruune saviviirge kõrvu laob tuhm adraleht kui pikas tihkjas vihas ja higist määrdind laubal tuhkjas kihar kui räbal kleepub külmas ähinsaos. Niisama mõtteta kui hobu astub, mees rambind käsi hoiab adrapääd. On mulla ligi hämar taevakaar end surund lamedaks, kuid siiski sääl, kus ader pöörab sitket savimaad, üks rahvas tõuseb valgusele vastu.

Rootsis (Lundis) elava eesti kirjaniku (s.1910) romaan sõjaeelsest Tartu üliõpilaselust, mis on ühtlasi esimene raamat Tartu-ainelises kaksiktriloogias. Romaan on kirjutatud 1958.a.

Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele - 12- ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka «Kuus päeva» Eestist ja selle probleemidest kaugel - käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitsejat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika alusel. Mitte ainult, et Andreas, kes oli kirjanik, teadlane, kuninga asehaldur ja misjonär, kirjutas selleteemalise eepose, vaid kuus päeva sümboolses mõttes kulub ka inimese küpseks saamiseks nii elu kui ka surma jaoks.õ

Bernard Kangro Tartu-ainelise kaksiktriloogia kolmas osa keskendub romaani tegelastest üliõpilaste elule 1938. aastal, puudutab pisut II maailasõja sündmusi ja raamatu lõpuosaks on ühe peategelase, Benno Marani ühepäevane unenäoline retk 1958. aasta Tartusse, kus ta kohtub ka oma kunagiste sõprade tudengitest lastega. Varasematest osadest modernistlikumas võtmes romaanis on ajarände, kujutletavaid tegelasi ja olukordi jm, miski , mis sünnib ei olegi nii väga kindel ...

"Öö astmes x" on teiseks osaks Joonatani-triloogias, mille esimene köide oli "Joonatan, kadunud veli" ning kolmas osa "Puu saarel on alles". Triloogia peateemaks on demokraatlikul maal elanud inimese külastusreis pärast pikemat vaheaega oma vanale kodumaale, mis on anastatud võõra diktatuurvõimu poolt. Triloogia peategelaseks on nimeliselt mees, keda koolivennad kutsuvad Joonataniks, aga sisuliselt üks kooliklass vaadelduna pärast kolme kümnendi möödumist. Kuigi ajaliselt kokku surutud - tegevus toimub üheainsa öö jooksul - avaneb peagi hoopis laiem ajaline ja psühholoogiline perspektiiv. Vaadatuna läbi iga tegelase erineva silma ja temperamendi koondub kõik ühtseks pildiks elust okupeeritud maal. Öö edenemisega rulluvad valla uued sündmused ja tekivad ootamatud olukorrad, mis kedagi puudutamata ei jäta.

Käesoleva teose esimene köide ilmus 1949. a. pealkirjaga "Igatsetud maa". Romaani tegevus toimub segastel 1905. a. revolutsioonipäevadel Eesti maapiirkondades, hõlmates rahutusi ja mõisate põletamist ning hilisemaid karistusaktsioone.