"Keegi kavatseb mind tappa," ütles ta asjalikul hääletoonil. "Juba üsna varsti, ma arvan."
"Keegi k a v a t s e b teid tappa?" küsisin umbusklikult.
"Oodake, siis näete."
"Olete leidnud õige jõe, aga kvartal on vale, kiisuke," ohkasin. "Bellevue' vaimuhaigla asub päris palju maad allavoolu."
Ta ei hoolinud mu sõnadest, vaid puhus mulle näkku hõreda suitsupilve.
"Soovin, et paljastaksite mu mõrvari, härra Boyd."
"Kas mõtlete, et peaksin üles otsima mehe või naise, kes kavatseb teid tappa?" pinnisin kannatlikult. "Ja siis peaksin teda takistama - kas nii?"
"Vale," põrutas ta. "Mõtlen täpselt seda, mida ütlesin."

Tema üks jalg oli vannist väljas, ta kummardus võtma käterätti. Sulgesin enda järel vannitoa ukse, toetusin vastu seda ja vaatasin teda ihalevalt.

"Sisenesin sepistatud värava kaudu Armastuse Templisse ja kui mu silmad harjusid kesköösinise häguse valgusega, märkasin, et seal oli peale minu veel midagi. Lähenedes nägin, et ähmane kuju, mis toetus poodiumile, osutus erakordselt suureks kalli plüüsiga vooderdatud kirstuks. Astunud veel kaks sammu, nägin et kirstus lamas keegi. Mõistsin, et virvendav valgus ja äge muusika juhatasid sisse veel üht kuratlikku matusetalitust. Siis aga tõmbus mu kõri tugevalt kokku ja ma vaid seisin seal ja vaatasin, kuidas laip tõusis aeglaselt istukile." Andeka Al Wheeleri ees seisab raske ülesanne lahendada mõistatuslik mõrvalugu ja Armastuse Templi saladus.