"Juba 1981. aastal otsustasin, et pelgalt prohvetlikest ennustamistest ei piisa. Ma pidin ise proovima ja praktikasse viima vähemalt osa sellest, mida ma ise jutlustasin, ma pidin ise teada saama, mis tunne on organisatsiooni kaitsevarjust lahkuda ja ise enda eest hoolitsema hakata -- olla see, mida ma kirbuks nimetama olen hakanud, väljaspool suurte organisatsioonide maailma, mis olid olnud 20. sajandi palgatöötajate ühiskonna tugisammasteks..." "Milline saab olema maailm sellel kirpude ja elevantide e-ajastul? Milline on kapitalismi tulevik ja kuidas see muutub, midades silmas seda, et väärtusteks on nüüd pigem teadmised ja know-how kui maa ja asjad, mida on võimalik näha ja loendada?"

"Minu jaoks on tühi vihmamantel meie kõige pakilisema paradoksi sümbol. Kui majanduslik progress tähendab, et meist saavad nimeta hammasrattad mingis suures masinavärgis, siis on progress tühi loos. Keerukaks eesmärgiks olgu tõestada, et selle paradoksiga on võimalik toime tulla." Autori eessõnast: "Meie saatuseks ei olnud määratud saada tühjadeks vihmamantliteks, nimetuteks arvudeks palgalehel, töökohtade täitjateks, majandusteaduse või sotsioloogia toormaterjaliks, statistikaks mingis majandusaruandes. Kui see on asja hind, siis on majanduslik progress tühi lubadus. Elu peab olema midagi enamat, kui hammasrattana pöörlemine jumal teab kuhu vuhisevas suures masinas, mis on kellegi teise oma. Väljakutseks olgu tõestada, et paradoksiga on võimalik toime tulla, et meie teiega, igaüks meist, võime täita tühja vihmamantli."