Vanameister Alfred Hitchcocki inspireerinud Daphne du Maurier' novell LINNUD koos veel kuue põnevuslooga inglise ja ameerika nüüdisautoritelt: Daphne du Maurier Linnud K. B. Gilford. Kuues Mrs. Pendrake William Brittain. Üks gallon bensiini Fletcher Flora. Nõbu Kelly C.B. Gilford. Ehmunud Richard Hardwick. Täiskuu, šerif Peavy ja teised Richard Hardwick. Martha mälestuseks

Imeline armastuslugu või klassikaline müsteerium? Romaanis "Rachel, mu piin" rullib maailma üks parimaid jutuvestjaid, Daphne du Maurier, lugejate ees lahti sünge ning haarava loo kirglikust ja vankumatust armastusest, mis annab maad kahtlustustele ja hirmule. Ebatavaliselt kaunis Rachel saabub Philip Ashley uhkesse Cornwalli mõisa. Ehkki Philip kahtlustab, et äsjane lesk Rachel võib olla põhjustanud tema armastatud nõo Ambrose'i surma ja näeb naises esiti enda vaenlast, on mees peagi Rachelist üdini lummatud. Selles sünges, salapärases ning erootilise pingega laetud hea ja kurja loos peab Philip otsustama, kas imeline Rachel on tulnud selleks, et ka tema hävitada, või on ta salalike meeste süütu ohver, kes ihkab vaid üht: olla armastatud. Inglise kirjanik Daphne du Maurier (1907–1989) oli üks oma aja hinnatumaid ja produktiivsemaid romaanikirjanikke. Muu hulgas on ta kogunud tuntust romaaniga "Rebecca" ja lühijutuga "Linnud", mille põhjal on vändanud filmid suurmeister Alfred Hitchcock. "Rachel, mu piin" valmis uus film 2017. aastal, peaosas võluv Rachel Weisz.

 

2. trükk

Voorimees püüab Mary Yellanit hoiatada, et ta sellest Cornwalli rannikul asuvast vihmamärjast ja varemeis paigast eemale hoiaks. Kuid nooruke Mary otsustab siiski täita ema viimase soovi ning minna kartliku tädi Patience'i ja võimutseva onu Joss Merlyni juurde Jamaica võõrastemajja. Juba esimesest silmapilgust tajub ta võõrastemaja ähvardavat õhustikku. Kuid ta ei oska uneski näha, et ta mässitakse nii lootusetult siinsete paheliste skeemide võrku või et nägus ja mõistatuslik võõras äratab temas ootamatu kire. Daphne du Maurier' romaan "Jamaica võõrastemaja" ilmus inglise keeles 1936. aastal ja oli seni eesti keelde tõlkimata. Romaani põhjal on Alfred Hitchcock vändanud ka samanimelise filmi.

Inglise naiskirjaniku Daphne Du Maurier (1907-1989) nimi pole eesti lugejale päris tundmatu, ehkki ennekõike teatakse teda kui režissöör Alfred Hitchcocki kuulsate ekraniseeringute "Linnud" ning "Rebecca" kirjandusliku algallika loojat. Käesolev romaan, mille maaliliseks fooniks on vana Prantsuse loss ja tegevusajaks aasta 1955, on üks autori tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid (samuti ekraniseeritud) ning seda võiks lühidalt nimetada teisikuromaaniks. Ent põneva hoogsa süžee arendamine pole autorile omaette eesmärk; romaanil on ka psühholoogilist usutavust ning sügavust; peategelase teiseks meheks olemisega kaasneb kogu aeg vastutusemotiiv – uute, võõraste tegude ja neist tulenevate tagajärgede suhtes.

Professor Lane avastab aine, mis võimaldab kõike, mis on aastasadade jooksul mälupessa talletatud, taaselustada. Toimunut võib isegi näha ja kuulda, ent mitte puudutada. Ehk teiste sõnadega -- preparaati kasutanu võib olla nähtamatu osaleja sajanditetagustes sündmustes. Professor valib katsejäneseks oma kirjastajast sõbra, juba keskkikka jõudnud ülikoolikaaslase, kelle retked minevikku võimaldavad tal olla kuussada aastat tagasi toimunud sündmuste tunnistaja. Ta kohtab toonaseid vägivaldseid ülikuid, prassivaid munki, intriigipunujaid, mürgimõrvareid, oma naisest lahti saavaid mehi ja oma meestest lahti saada püüdvaid naisi ning kaunist Isoldat. Paraku on professori leiutatud aine toime nagu uimastil: see tekitab sõltuvuse…