Revolutsiooniaegses Mehhikos tutvub hiljuti lesestunud iirlanna Kate Leslie indiaanlasest kindrali don Cipriano ning tema sõbra, ajaloolase ja arheoloogi don Ramóniga, kes püüavad taaselustada asteekide iidset Quetzalcoatli kultust. Võlutuna süngest ja kirglikust indiaani müstikast ning paganlikest rituaalidest, allub naine, algul tõrksalt, lõpuks jäägitult paaniliku ja vastuolulise Cipriano lummusele. Varjundirikast teost läbib põlisrahva looduslähedaste ürgsete tungide vastandamine valgete inimeste hingetule tsivilisatsioonile.

Inglise uuemasse klassikasse kuuluva kirjaniku autobiograafiline romaan, kus uuritakse teadvuse ja alateadvuse konflikte, jälgitakse ärksa, kuid kammitsetud tundeeluga kaevuripoja saatust lapseeast mehepõlveni.

Romaani tegevuspaik on väike kaevandusküla Bestwood. Peategelane Paul, kellel on edukad vend-õde William ja Annie, elab koos oma alkohoolikust isa ja intellektuaalist emaga. Kuigi Paul õpib alles koolis, peab ta vabrikus töötama. Kuid töö jääb Pauli sagedasti kimbutavate haiguste tõttu pooleli. Kui Paul kohtab Miriamit, saab alguse armastuslugu. Tüdruku tugev ja võimukas iseloom ning Pauli ema ülihoolitsev armastus oma poja vastu loovad peagi pingelise õhkkonna. Pauli elu kulgeb vaikselt edasi, ja ka armastatud vahelduvad, kuid loo peajooneks jäävad siiski ema ja poja vahelised suhted, mis leiavad kulminatsiooni romaani lõpus. Inglise kirjanik D. H. Lawrence (1885–1930) on kuulus oma realistliku esitlusviisi poolest, mis talle omal ajal ka pisut ebameeldivusi tekitas. Nimelt ei soovinud kirjastajad avaldada Lawrence'i teostes sisalduvaid erootilisi kirjeldusi, mida peeti pikka aega heale maitsele vastuvõetamatuks. Oma esimese ja samas autobiograafilise romaani "Pojad ja armastajad" (1913) kirjutas David Herbert pärast ema surma, kellega kirjanikul olid väga lähedased suhted. Kuigi esialgu lükati raamat tagasi, saatis seda pärast ilmumist ääretu edu. Tegemist on ühe esimese inglise romaaniga, mis kirjeldab lähemalt töölisklassi eluolu ja ellusuhtumist. See on realistlik lugu, milles kirjanik ei püüa tõde ilustada, vaid sätib selle lugeja ette täies ilus ja armetuses.