.png)
E. R. Burroughs
Aafrika ohtuderikkas elus puutub Tarzan seekord kokku oma teisikuga.
Leitnant Albert Werperi päästis degradeerimisest üksnes tema esivanemate aus nimi, mille ta ise oli igaveseks häbisse saatnud. Kellelgi õnnestus saavutada, et ta määrati ühte kaugel Kongos paiknevasse sõjaväeüksusesse ja niiviisi vabanes ta rängast paratamatusest sõjakohtu ette astuda. Albert Weper teadis, et sõjakohus oleks ta ilmtingimata mõistnud surma mahalaskmise läbi, ja oli seetõttu pärast Kongosse jõudmist esialgu siiralt tänulik neile, kes ta siia olid saatnud.
Kuid kuus kuud alalist üksindust, venivat üksluisust ja täielikku isoleeritust välisilmast muutsid tema vaateid asjadele ja suhtumist ümbritsevatesse inimestesse.
Tarzan ei ole seekord siiski tavapärase võõrleegioni sõdur. Ta on inglasena USA luurelennukil, mille jaapanlased Sumatra kandis alla tulistavad. Juba lennukis oli kirju seltskond, maa peal lisanduvad veel hollandlased ja pärismaalased. Võideldes saarestiku okupeerinud jaapani sõdurite vastu ja otsides võimalust pääseda Austraaliasse, tuleb "võõrleegionil" pidada tõelist sõda
Pealkiri "Tarzan of Magnificient" on mitmeti tõlgendatav. Tarzani puhul paistab olevat oluline toonitada teda võimsust, mis aitab koos võimekusega ta välja lootusetuimastki olukorrast. E. R. Burroughs jätab raamatus "Võimas Tarzan" (esialgse variandina "Oivaline Tarzan") üliinimlikke võimeid andvate vääriskivide jahtijad kaotajaiks. Muuseas juhtub peategelane lugejaile juba varasematest osadest tuttavatesse paikadesse.
"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.
Tarzani-lugude teine raamat
“Magnifique!” hüüatas krahvinna de Coude poolihääli.
“Ah?” küsis krahv, oma noore naise poole pöördudes. “Mis on suurepärane?”, ja laskis pilgul ringi käia, et naise imetlusobjekti leida.
“Oh, ei miski, mu kallis,” vastas krahvinna, ja kerge puna värvis hetkeks ta niigi roosakaid põski. “Mulle lihtsalt tulid meelde teed New Yorgi tohutud pilvelõhkujad, nagu neid nimetatakse,” ja krahvinna sättis end mugavamalt auriku lamamistooli ning võttis taas kätte ajakirja, mis selle “ei miski” ajal oli sülle vajunud.
Ka tema abikaaa süvenes jälle raamatusse, kuid mitte ilma kerge hämminguta, et krahvinnale oli nüüd äkki, mil oldi juba kolme päevateekonna kaugusel New Yorgist, tulnud pähe mõte imetleda ehitisi, mida ta alles hiljuti oli jubedateks pidanud.
Peagi pani krahv raamatu kõrvale. “Tüütult igav on, Olga,” ütles ta. “Ma arvan, et lähen otsin veel kellegi, kelle on niisama igav ja vaatame, ehk saame kokku paraja seltskonna kaardimängu jaoks.” …
Tarzani-lugude kaheksateistkümnes raamat. Käesolevas Tarzani-raamatus laseb autor üleüle-eelmistest osadest tuttavatel tegelastel kohtuda taas keset ohtuderikast Aafrikat. Ühed otsivad noorendavat elueliksiiri mõistatuslikust kavuru suguharust, teised Ahvide Tarzanit. Need ühed on puuvillakuningas Petersiga abiellumise abil miljonäriks saanud Kitty Krause, tema uus noor abikaasa vürst Sborov, teised aga Jane Clayton Annette'iga. Kirjanik kasutab seekord parajalt huumorit ning nagu ikka laseb omakasupüüdmatutel võita ja omakasupüüdlikel kaotada.
Seekordses Tarzani loos ei saada kirjanik kangelasi mägede taha (!) tohutuid aardeid jahtima, nagu raamatu pealkirja järgi võiks oletada. Tarzan satub oma rännuteel juhuslikult või saatuse tahtel Aafrika ligipääsmatute mägede vahel kullalinnas Cathnes elava ning lõvisid pidava ja väärismetalli kaevandava valge rahva sekka. Tal tuleb tahtmatult osa saada sealsete valitsevate ringkondade õukonnaintriigidest, vastu seista maailma kauneima valitsejanna Nemone ahvatluspüüetele, kõrvale põigata mitmest surmast, aidata õiglase meelega inimesi ning tuua seeläbi troonile õigusjärgne valitseja. Tarzan saab mängleva kergusega kõigega hakkama, tulles tervelt välja ka väljapääsmatutest olukordadest. Kirjanik ei hoia peakangelase tegude kirjeldamisel sõnu kokku ning leiab parajal ajal võimaluse avada olulisemate tegelaste käitumise psühholoogilisi tagamaid.
