Ajalooline romaan

esti kirjanduse klassiku Eduard Vilde (1865-1933) ajaloolise triloogia viimane teos käsitleb usuvahetuse ja väljarändamise vormis avaldunud talurahvaliikumist XIX sajandi teisel poolel. Olustikulise tausta loomiseks on kirjanik kasutanud trükiallikaid ja käsikirju ning käinud ise sündmustikuga seotud paikades Järvamaal, Krimmis ja mujalgi.

Sädelevalt humoorikas komöödia "Pisuhänd", mille Eduard Vilde (1865-1933) kirjutas 1913. aastal, paljastab eesti kodanluse kultuuritust ja karjerismi.

Ajaloolise triloogia esimene raamat "Mahtra sõda" vaatleb feodaalhärra ja talupoja vahekordi, jäädes tegevustikuga mõisasse ja külla. Romaan keskendub uue talurahvaseaduse vastuvõtmisele ja sellega kaasnenud talurahvarahutustele.

"Külmale maale" on Vilde üks õnnestunumaid ning täiuslikumaid teoseid. Siin on kujundirikkaid kirjeldusi, on psühholoogiliselt põhjendatud ja usutavad karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt. Seetõttu on "Külmale maale" saanud väga populaarseks.

Raamat räägib 19. sajandi talvises maakülas elavast noorest mehest Väljaotsa Jaanist, kes elab ema ja kolme väikese õe-vennaga vaesunud popsisauna majapidamises, kus napib toitu. Jaan teeb silmnähtavalt heal järjel oleva külavanema Virgu Andrese jaoks juhutöid, aga pere toitmiseks sellest ei piisa. Samas tekib Jaanil romantiline side lapsepõlvesõbra ja Andrese tütre Virgu Anniga, kes Jaani peret salaja toetab, kuigi Jaan on sellest teadlik. Täiendavalt palub Anni Jaani emalt, et see ütleks Jaanile, et ta rohkem kõrtsis ei käiks.