Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Romaan käsitleb randlaste elu möödunud sajandi lõpul, keskendudes ühe noore perekonna kodutalu rajamise loole väikesel inimtühjal Sarviku laiul ning uusasukate suhetele naabersaare Aruka rahvaga. 1985. aasta märtsis lõppenud romaanivõistlusel III auhinna saanud teos.

Romaani peategelased on lapsed Arnold ja Ann. Nende koduks on Kalamajas olev suur parun Girgensoni aed, kus nende isa töötab paruni aednikuna. Arnold ja Ann hoiavad teistest lastest eraldi ja on agulilaste pideva kättemaksu objektiks. Lapsed ja nende leebe ema kannatavad isa karmi ja äkilise loomuse tõttu tihti ülekohtuselt.

Valimik lühiproosat. Sisukord: Vurriluu Ohtlik haigus Rõõmunäljane Vastsündinu Nilks Tuhk Noor kuu Õpetlik intervjuu Suur eesmärk Raske mälestus

Haruki Murakami „Tantsi, tantsi, tantsi” (1988) on jaapani kuulsaima kirjaniku nutikamaid ja julgemaid teoseid, mis kirjeldab tavainimese erakordseid seiklusi. Kolmekümnendates nimetu peategelane elab kapitalistlikus maailmas, kus iidsed väärtused surevad kiiresti, kus raha eest saab kõike ning kus edu on ainus, mille nimel tasub elada. Ta on nautinud sädeleva linna hüvesid ja ehkki ta pole oma hinge maha müünud, teab ta, et midagi tema elus on puudu. Nüüd, unenägudes, nutab salapärane naine vaikselt ja kutsuvalt – tema pärast. Kummalisel eksi­rännakul seksuaalse vägivalla ja metafüüsilise hirmu maailmas saadavad teda kolmeteistkümneaastane tüdruk, kes on häirivalt kaunis ja omamoodi selgeltnägija; tema kunagine klassivend, kellest on nüüdseks saanud filmide ja teleseriaalide hurmur; neiu hotellist, kellest saab tema kaitseingel; ekstsentriline lammasmees, kes materialiseerub, et teda nõustada ja keelitada. Mida mees tegema peab? Tantsima. Tantsima meisterlikult seni, kuni muusika mängib. Ja peategelane tantsib … kõige ootamatumatel viisidel!

Stiilipuhas fantasy-romaan autorilt, kelle olemasolust polnud seni aimu ka hoolikamatel Eesti ulme kasvulava jälgijatel. Seda rõõmustavam saab siis loodetavasti olema tutvumine küpse ja sisuka debüütteosega. Noor rüütel saabub tagasi lapsepõlvemaadele, kust ta aastaid tagasi oli sunnitud põgenema, kui julm ja reetlik vaenlane ta vanemad tappis ja nende valdused üle võttis. Nii et pärimisõigust tuleb mõõgaga tõestada. Kõik vaenlased ei ole aga läbinisti maised ja iga mõõk neile peale ei hakka. Õnneks on rüütlikoolitusse kuulunud muudki peale võitluskunsti. Ja kui öeldakse, et hea sõna võidab võõra väe, siis ei maksa seda otsesõnu võtta. Küll aga aitab hea sõna koos sarmi ja mehisusega leida sõpradeks osavaid mehi ja kauneid naisi, kes kangelast tema teekonnal edasi aitavad. Nagu igas korralikus fantasy's, tuleb tegemist ka lohega, aga see pole kaugeltki kõige suurem pahandus, mis lahendamist ootab.

Jaan Krossi uus romaan on jõudnud lähiajalukku, "Tahtamaa" tegevustik algab aastast 1993 ning sündmuste keskmeks on maa tagastamine endisele omanikule.

"Arm ja meelekindlus" on Wilberi teoste reas üpris erandlik. Erandlik mitte ainult ilukirjanduslikult, kahekõnel põhinevalt stiililt, vaid ka selle poolest, et peategelaseks ei ole Wilber ja integraalsed teooriad, vaid tema naine Treya – Keni täiuslik hingesugulane, armastus esimesest silmapilgust. Sündmuste jada, mis hakkab hargnema pärast seda, kui Treyal vahetult enne pulmareisile minekut pahaloomuline kasvaja diagnoositakse, on ühtaegu hariv, liigutav ja imetlustvääriv. Kui Ken rõhutab oma teostes integraalsust (ühtmoodi tuleb tähelepanu pöörata nii kehale, meelele, hingele kui ka vaimule), siis Treya oli selle põhimõtte elava kehastus. Väike vapper naine asus kurja vaenlasega võitlema lausa uskumatu optimismi ja visadusega – visualiseerimine, toidulisandid, keemiaravi, operatsioonid, meditatsioon, regulaarne sport, enesesisendus... Tahes-tahtmata jääb lugejal hinge kripeldama mõte, miks pidi seda suurepärast inimest tabama vähi kõige raskem vorm, kahtlemata oleks ta igal teisel juhul oma haigusest võitu saanud. Vaatamata sellele, et ma ei kujuta ette, kuidas suudaks ükski inimene seda raamatut lugedes pisaraid tagasi hoida, on see lugu üdini optimistlik, ülistades inimlikku tahtejõudu, armastust ja meelekindlust. Jürgen Innos

Herman Sergo kolmeosaline romaan "Näkimadalad" (esmatrükk 1984) kajastab 18. sajandi sündmusi kirjaniku kodusaarel Hiiumaal. Sündmustik algab Põhjasõja lõpuga 1710. aastal. Peamiseks tegevuspaigaks on rannaküla, mille elust saab lugeja hea pildi. Romaani teine osa keskendub aastatele 1725–1726, tegevustiku keskmeks on vastuolud rannarootslaste ja Kõrgessaare mõisniku vahel. Viimane osa, mis hõlmab aastaid 1779–1783, käsitleb hiiurootslaste kogukonna traagilist lõppu, kui nad küüditati 1781. aastal Katariina II ukaasi alusel Ukrainasse Dnepri äärde.

Käesolevasse kogumikku kuulub hiilgava Inglise novellimeistri W. Somerset Maughami kümme valitud novelli, kõik sündinud Maughami isiklikest seiklustest ja läbielamustest Malais, Singapuris, Borneol ja teistes kunagise Briti impeeriumi eelpostides.

Top10 on taskuformaadis raamat sarjast "Silmaringi reisijuht", mis annab nõu, kuidas leida, osta, maitsta, näha sihtkoha kümmet kõige tähtsamat asja ning kuidas valmistada oma reis ette nii, et reisil olles aega võimalikult sihipäraselt kasutada. Igas Top10 raamatus on täpsed ja detailsed kaardid ning värvifotod ja arvukalt edetabeleid. Nõnda võib olla kindel, et ükski tähtis vaatamisväärsus või meelelahutus ei jää märkamata.

Ühte kõrvalisse tallu saabub kummaline võõras linnamees, kes tahab kangekaelselt talus ulualust saada. Kuigi vanaperemees on vastu, saab võõras kavalusega oma tahtmise.

Frederic Manningi, ise I maailmasõja läbi teinud mehe raamatu kangelane on Bourne, lihtsõdur rindel. Eneseteadliku ja haritud mehena tahavad ülemused teda kadetikursustele saata, tema aga eelistab jääda ridadesse, mis kõik on kistud üleüldisse võitlusse ellujäämise eest hulluks läinud maailmas. Püüdes mõista ning kirjeldada mõistmatut ja kirjeldamatut, erineb Manningi teos teistest maailmasõja raamatutest, kujutades hariliku Briti sõduri elu, mida võrdväärselt täitsid nii rividrill, ümberpaigutused, puhkus ja "niisama vedelemine" kui ka lahingumöll ja kaotusekibedus.

"See on üks parimaid ja väärikamaid teoseid inimestest sõjas, mida ma iial lugenud olen."  - Ernest Hemingway

Norra klassiku (1849-1906) kaks ühiskonnakriitilist romaani, mis käsitlevad norra väikelinna elu möödunud sajandi keskpaigas. "Garman & Worses" (1880) kujutatakse põlvkondadevahelist konflikti kodanlik-patrarhaalse perekonna allakäigu taustal, "Kipper Worses" (1882) usulise fanatismi hukutavat mõju üksikisiku saatuse kujunemisel.

Sisukord:
Aleksander Tassa
Aleksander Tassa kunstnikuna
Uneraamat
I
II
Novellid
Saarte laul
Jutt mungast, Maarja maalijast
Äikse ilm
Igaviku lõpul
Saalomoni sõrmus
Sügispäev
Püütud kurat
Põrgu aed
Suvitus mägedes
Eneseülistus
Melanhoolia
Laulvad kellad
Surnu pärandus
Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist
Vaga Jaan
Häving
Kriitikat ja mälestusi
Fr. Tuglas
V. Vaga
R. Põldmäe
A. Matteus
A. Vardi
V. Erm
L. Anvelt
V. Tassa
Lühibiograafia
Viiteid ja kommentaare

Palju aastaid kasutusel olnud nn 1968. aasta tõlge. Avastatud trükivead on selles piiblitrükis parandatud. Õhukesel paberil ja käepärases formaadis.

Eesti NSV teenelise kunstitegelase, lavastaja ja näitleja Priit Põldroosi (1902-1968) mälestusteraamat hõlmab aega varasest noorpõlvest kuni avaliku töökäigu algusaastateni, kõrvalepõiked viivad aga mitmete kultuuri-, teatri- ja aluprobleemide juurde. Saatesõna teatriloolaselt Lea Tormiselt. Illustreeritud fotodega.