Tegemist on ajaloolise mälestusraamatuga, mille on kirjutanud portugali keeles Nõmme rajaja Nikolai von Glehni lapselaps Peter von Glehn. Peter von Glehn elas aastael 1899–1996. Ta sündis Glehni lossis ning tema noorusaeg möödus Eestis kuni aastani 1918, mil tema ja kogu Glehnide perekond oli sunnitud Eestist lahkuma. Raamatu esimene osa võtab kokku Peter von Glehni lapsepõlve Nõmmel ja Eestis, sellele järgnevad sõjaaastad ja elu Saksamaal, kust ta aastal 1926 suundub Brasiiliasse. Teises osas räägib ta oma elust ning perekonna käekäigust Brasiilias. Põnev on just see, et nii Nikolai von Glehn, kui ka tema poeg Manfred von Glehn ja tema poeg Peter von Glehn sidusid oma elu Brasiiliaga ja sinna mulda on nad kõik ka erinevatel aegadel maetud. Raamatus on valik must-valgeid fotosid, mis annavad kolme-keelsete pildiallkirjadega ülevaate von Glehnide perekonna ja Peter von Glehni elust erinevates kohtades. Raamat on kolmes keeles: eesti, portugali ja inglise keeles, seega sobib ka lugemiseks ja tutvustamiseks Eestit ja Nõmmet külastavatele väliskülalistele, samuti huvitav lugemismaterjal erinevate saatkondade töötajatele. Raamatu kaanevärviks on Brasiilia lipuroheline värv.

Vaimse elu üks kandjatest on kirik. See on kultuuri osa, mis süvendab inimeste kõlbelist ning hingelist tunnetust. Nõmme esimese organiseeritud koguduse tekkimine seondub Manfred von Glehni nimega. Nõmme linna rajaja poeg leidis kutsumuse siinse usuelu edendamises ning tegi seda üpris aktiivselt. Juba 1893. aastal asutas ta Jälgimäe baptistikoguduse, oli selle esimene vanem ja jutlustaja. Kümme aastat hiljem, 1903 jätkati tegevust Nõmmel praegusel Puuvilja tänaval endises Glehni mehaanikatookoja ruumes. 1904. aastal sai kohalik vennastekogudus peavarju endises Glehni valukuuris. Samas hoones hakati järgmisel aastal pidama ka luterlikke jumalateenistusi. 1913. aastal kinkis Manfred von Glehn need äpardunud tööstuse mälestusmargid koos kruntidega kogudustele. Lisaks said maa kiriku ehitamiseks ka Nõmme õigeusklikud. Baptistid, luterlased, õigeusklikud – need on Nõmmel kanda kinnitatud esimesed konfessioonid. Kõik nad on leidnud käsitlust ka kaesolevas raamatus. Lühidalt on peatutud ka katoliiklastel, kes peatselt Nõmmele oma pühakoda ehitama hakkavad.