Romaani tegevus viib lugeja 1936. - 1939. aastal toimunud Hispaania kodusõja aega. Peategelase, noore ameeriklase Robert Jordani kujutamisel sai Hemingway inspiratsiooni enda kogemustest sellessamas sõjas. Robert Jordan saabub faistide tagalasse kohalike partisanide salka ülesandega õhkida tähtis sild; see on eelduseks olulise rünnaku edule. Ülesanne on lootusetu ja seda aimavad ette nii Robert Jordan kui ka partisanisalkade juhid. Mägedes, partisanide juures kohtab ta aga noort tütarlast Mar?at, ja see kohtumine muudab noormehe viimased neli elupäeva ühtlasi ka tema elu kõige erilisemateks päevadeks. Oma napi, kuid kujundliku sulega maalib Hemingway pildi lihtsatest inimestest, nende lootustest ja unistustest; surmahirmust ja reetmisest; seltsimehelikkusest, sõprusest ja armastusest; suurtest ideedest, mille teostamisel ei kohkuta tagasi kõige õõvastavamatest tegudest. "Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." John Donne. Teatud klassides kohustuslik kirjandus.

Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.

Väljapaistva ameerika kirjaniku Ernest Hemingway (1899-1961) Esimese maailmasõja aineline romaan sõjast, separaatrahust ja armastusest.

«Ja päike tõuseb» on Ernest Hemingway (1899–1961) teine romaan, mida paljud peavad tema parimaks. Romaan maalib ajastutäpse pildi nn. kadunud põlvkonna elust pärast Esimest maailmasõda. Tegelaste prototüübid pärinevad Hemingway enda sõpruskonnast.

"Kui lugeja soovib, võib ta seda raamatut pidada romaaniks," ütleb Ernest Hemingway eessõnas. Ent mitte ainult soov hüljata memuaaride tavapärane vorm ning kätkeda meenutatav eluperiood ilukirjanduslikku rüüsse ei takistanud teosel "Pidu sinus eneses" saada elusündmuste kroonikaks. Oleks rõhk asetatud faktide loetelule, oleks mälestusteraamat jäänud varem teadaoleva kordamiseks. Sest inglise keeles on avaldatud kümneid ja kümneid elulugusid, mälestusi ja kirjanduskriitilisi teoseid, milles kord suurema või väiksema sensatsioonihimuga, kord vägagi asjalikult ning ausalt meenutatakse, analüüsitakse või kommenteeritakse Ernest Hemingway elu ja loomingut. Enn Soosaar