Ta rajas mägedeüksindusse unistustemaa, kus ta võis olla luksuse pimestavas säras piiramatu monarh, valitseda metsade, mägede ja järvede võluriiki üksi ja iseendale. Ta ehitas muinasjutulosse, kus unistused tähendasid talle elu ning saagad ja Wagneri muusikadraamad maailma. Seal võis ta end sel kõledal ajal oma eeskujude hiilgusega soojendada, olla oma vaimuhämaruses Päikesekuningas, Lohengrin, Parzival... Kui Ludwig II 1864. aastal Baieri troonile asus, pandi noorele ja nägusale monarhile suuri lootusi. Aga ta ei olnud võitleja, ei olnud võitja. Ta vihkas oma sajandit, jälestas oma pealinna ja põlgas oma rahvast. Kuid ometi: ajaks, mil ta 1886. aastal Starnbergi järves mõistatusliku surma leidis, oli temast saanud Baieri kuulsaim kuningas -- Baieri hull kuningas, Baieri muinasjutukuningas...