Raamatus on juttu meie tähtsamatest imetajatest. Autor on oskuslikult ühendanud teabekirjanduses leiduvad andmed isiklike tähelepanekute ja juhtumistega. Enamik fotosid on pärit retkedelt Eestimaa metsadesse. Raamat on mõeldud eeskätt noortele.

"Jäälõhkuja" alguses kõnnib ülitundlike tajumismeeltega Jüssi rahulike sammudega läbi nelja aastaaja, omi radu pidi, silmad, kõrvad, suu ja nina lahti. Nuusutab igale aastaajale omaseid lõhnu, vaatab valgushelke, kuulab kõikvõimalikke helisid ega ütle ära ka näiteks vahtramahla maitsmisest. Seljataha jäävad rabad, meri, metsad, ojad ja heinamaad koos kõige elavaga. Raamatu teine pool aga pajatab lihtsatest ja ilusatest taimeriigi saadikutest. Oluline roll on pilte saatval kirjeldava, mõtliku ning Jüssile omase filosoofilise alatooniga tekstil.

"Mõte elust on inimesele ikka lähedasem olnud kui mõte surmast. Elada tahaks inimene veel pärast surmagi. Kuidas just, seda päriselt ei tea, aga ilus peaks see elu maiste vintsutuste järel olema kindlasti. Selles raamatus jäädvustatud ajamustrid hakkasid kujunema ammuilma enne seda, kui on tehtud need pildid. Enne pidi ju aeg kujundama pildistaja. Vaadake neid pilte kui märke ühe kunagise metsarahva ilutunde võimalikest lätetest. Neid võib võtta kui austusavaldust väärtustele, mille hääbumise tunnistajaks on minu põlvkond." Fred Jüssi, autor Pildiraamatus jäädvustatud ajamustrid hakkasid kujunema ammuilma enne seda, kui on tehtud need pildid. Enne pidi ju aeg kujundama pildistaja. Ilutund kunagise metsarahva võimalikest lätetest. Austusavaldus väärtustele, mille hääbumise tunnistajaks on autori põlvkond.