Fr. R. Kreutzwald saatis 1869. aastal "Hommiku- ja õhtuohvrite" esimese jao läbivaatamiseks Tallinna Konsistooriumile. Vaimulik tsensuur leidis, et raamat ei ole kooskõlas pühakirja ja kiriku sümboolsete (usutunnistuslike) raamatute õpetusega ning ei andnud luba selle avaldamiseks. Kreutzwald asendas vaimuliku kõlaga tiitli "Hommiku- ja õhtuohvrid" neutraalsema pealkirjaga "Rahunurme lilled" ning loovutas käsikirja ilmalikule tsensuurile. "Hommiku- ja õhtuohvrite" sügavalt religioosne sisu on peidetud profaanse vaimustuse varju -- "Rahunurme lillede" (1871) kaanel on värvikirevalt kujutatud linnukesi ja lillekesi.

Õpetus, kuda haigetega peab ümber käidama ja neile arsti abi puudusel kergitust tehtama. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kodutohter" (esmatrükk 1879) on käsiraamat, tema 44aastase arstitöö kokkuvõte. Tähelepanu on pööratud haiguste äratundmisele ja kirjeldamisele. Autori põhimõte on, et osav arstimine peab looduse väele abiliseks astuma ja haiguse läbi teelt eksinud toimetusi seaduslikule korrale tagasi juhtima.

Raamat sisaldab Kreutzwaldi kultuuriloolisi ja folkloristlikke uurimusi ning publitsistikat.

"Viina katk" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi esimene eestikeelne teos, mis kujutab eesti külaelu ja -inimesi 19. sajandi esimesel poolel. Kesksel kohal on joomise kahjuliku mõju näitamine. See on mugandus šveitsi autori Johann Heinrich Daniel Zschokke raamatu "Branntweinpest" (eesti keeles "Viina katk") põhjal. "Wina-katk" valmis Õpetatud Eesti Seltsi tellimusel, sest seltsi eesmärgiks oli teadusliku uurimistöö kõrval ka hariva lugemisvara soetamine maarahvale.