Fr. R. Kreutzwald saatis 1869. aastal "Hommiku- ja õhtuohvrite" esimese jao läbivaatamiseks Tallinna Konsistooriumile. Vaimulik tsensuur leidis, et raamat ei ole kooskõlas pühakirja ja kiriku sümboolsete (usutunnistuslike) raamatute õpetusega ning ei andnud luba selle avaldamiseks. Kreutzwald asendas vaimuliku kõlaga tiitli "Hommiku- ja õhtuohvrid" neutraalsema pealkirjaga "Rahunurme lilled" ning loovutas käsikirja ilmalikule tsensuurile. "Hommiku- ja õhtuohvrite" sügavalt religioosne sisu on peidetud profaanse vaimustuse varju -- "Rahunurme lillede" (1871) kaanel on värvikirevalt kujutatud linnukesi ja lillekesi.

Õpetus, kuda haigetega peab ümber käidama ja neile arsti abi puudusel kergitust tehtama. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kodutohter" (esmatrükk 1879) on käsiraamat, tema 44aastase arstitöö kokkuvõte. Tähelepanu on pööratud haiguste äratundmisele ja kirjeldamisele. Autori põhimõte on, et osav arstimine peab looduse väele abiliseks astuma ja haiguse läbi teelt eksinud toimetusi seaduslikule korrale tagasi juhtima.

Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kuid kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt hoolega kokku korjatakse ja kirja pannakse, võivad õpetatud mehed selgesti tunnistada, et mitme laialilagunenud jutu eod ühest tüvikust on üles kasvanud, kust võsusid teistesse kohtadesse viidi ja kus nad hiljemini sedaviisi kasvasid, kuidas päikeseterad, vihmasajud ja tuulehood neid kosutasid, või tähendussõnata üteldes: kuidas iga rahva mõistus, vaimuharidus ja elamise viis nende külge puutusid." Fr. R. Kreutzwaldi eessõnast "Eesti rahva ennemuistsete juttude" I trükile