Gert Helbemäe (1913-1974) romaan neljast õest, kes elavad sajandi esimese veerandi Nõmmel oma isa ehitatud ja esialgu vaid suvilaks mõeldud majas. Kõik nad on üksikuks jäänud. Miks see nii on läinud, mis õdesid seob ja eristab? 45-60 aasta vanuseid õekesi sunnib taas iseendasse vaatama 5-aastase orvuks jäänud vennatütre majja tulek. Autori suhtumine oma tegelastesse on kõikemõistev ja pisut humoristlik.

Romaan viib lugeja Vabariigi aegsesse Tallinna. Teos käsitleb ühe laulja - Valmar Sumeri ebaõnnestumisele määratud karjääri, kuid annab sealjuures ka terve rea väga eripalgeliste ning huvitavate, oma olemasolule mõtet otsivate inimeste saatusi. Autor manab esile mitte ainult meie tunast pealinna ja selle inimesi, vaid puudutab mõtlema panevalt ka üldinimlikke põletavaid probleeme. Romaan haarab esimesest leheküljest alates oma elava jutustamisviisi, meeleolu ehtsuse ja kaasakiskuva sündmustikuga.

Raamatusse on koondatud meie keskelt lahkunud Gert Helbemäe suurelt osalt seni avaldamata ilukirjanduslik pärand – novellid, lühipalad, romaanikatkend, koguni üks lühinäidend ja reisikirjeldus. Kõik need annavad tunnistust nii kirjaniku loomingu mitmekülgsusest kui ka ta eripalgest, eriti Vana Tallinna kujutajana. Neile on lisatud lühike saatesõna ja fotosid, et ta kuju selgemalt silme ette manada. Helbemäe järelpõimikus leidub, nagu öeldud, rida motiive. Tallinna minevikust, mis oli sageli ta teoste inspireerijaks ja milles ta oli ainulaadne oma sügava sisseelamise ja asjatundlikkuse

"Sellest mustast mungast. Üks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees" ilmus paguluses aastatel 1957–1958. Üsna eriline on juba teose vorm: Helbemäe romaan kujutab en­dast mälestusteraamatut või ka pihtimust, mille "autoriks" on Tallinna rännanud noor dominiiklane Hinricus. Nii pakub teos siinsele ajaloole teist vaatenurka mitmes mõttes: Eestit vaatab ta võõramaalase, Martin Lutheri algatatud usupuhastust aga vana katoliku usu esindaja pilgu läbi.