Gustav Ränk on avaldanud arvukalt teadustöid eri rahvaste rahvakultuuri ja uskumuste kohta. Rahvateadlase pilguga on kirja pandud ka Rootsis avaldatud mälestusteraamatud "Sest ümmargusest maailmast" ja "Laiemasse maailma", mis ilmuvad nüüd esimest korda ühiste kaante vahel. Autor kirjeldab kaasakiskuvalt oma lapsepõlve- ja noorusaega Põhja-Saaremaal, pärastist kujunemist silmapaistvaks teadlaseks ning tegevust Eesti riigi ja rahva hüvanguks, kuni tuli tagasipöörduva Nõukogude okupatsioonivõimu eest kodumaalt põgeneda ja paguluses kohaneda. Eesti rahvateaduse klassik ja meie väljapaistvamaid humanitaarteadlasi Gustav Ränk sündis 18. veebruaril 1902 Saaremaal Pärsamaa vallas Nõmme külas taluniku pojana. Ränk sai Kuressaare pedagoogilistel kursustel algkooliõpetaja kutse, lõpetas Tallinna kolledži ja seejärel Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna, saades hiljem filosoofiadoktoriks; oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Ta töötas mitmes koolis õpetajana ja Eesti Rahva Muuseumis eri ameteis, sh. rahvateaduste osakonna juhataja abina ja muuseumi sekretärina ning 1943-1944 muuseumi direktorina, juhtides Eesti kultuurivara päästmist hävitava sõja jalust. Ränk oli aastail 1938-1944 Tartu ülikooli esimene etnograafiaprofessor. 1944. a. septembris põgenes ta Rootsi. Rootsi riigi stipendiaadina sai ta tööd Stockholmi ülikooli rahvateaduste instituudis ja oli hiljem Stockholmi ülikooli etnoloogiadotsent. Ränk oli ka Rootsis tegutsenud Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud ja juhataja. Tartu ülikool tunnustas tema teeneid 1990. a. audoktoriks valimisega. Gustav Ränk suri 5. aprillil 1998 Stockholmis ja on maetud Karja kalmistule Saaremaal

Saaremaa oli Gustav Ränga noorusmaa sealsete inimeste, elutavade ja loodusega. Nagu ta ise lausub oma memuaarteose avasõnas, on see "nähtud lapsesilmadega, kuid vanamehe prilliklaaside läbi". Autor, üks meie silmapaistvaid humanitaarteadlasi, kes oma laia teadusliku toodanguga on saavutanud teadusmaailmas tuntud nime ja hinnatud positsiooni Euroopa rahvateaduses, sai 18.02. 1977 seitsekümmend viis aastat vanaks.

Raamatu aluseks on 1935. a. "Elava teaduse" sarjas ilmunud väike kokkuvõtlik ülevaade "Vana-Eesti rahvakultuur". Käesoleva väljaande jaoks on autor algse käsikirja oluliselt ümber töötanud ning lisanud uusi peatükke, samuti on ainekäsitusel jälgitud enam kultuuriajaloolist joont. Nii ei saa enam rääkida "Vana-Eesti rahvakultuuri" uuendatud väljaandest, vaid koguni uuest teosest. Kuna käesolevas töös ei räägita ainult kultuurinähtest, vaid ka rahvast kui kultuuri loojast ja kandjast, siis on ka pealkiri sellele vastavalt muudetud. Illustreeritud fotode ja joonistega. Teine trükk. Esmatrükk ilmus Stockholmis 1949. a. Teemad: Eestlaste algupära ja ajalooline ümbrus Eesti rahvakultuuri majanduslikud alused Asustusvormid ja taluehitised Käsitöö ja rahvapärane tarbekunst Ainelise ja vaimse kultuuri piirimailt Eesti kui elamisala ja kultuuripiirkond