Heimito v. Dodereri romaan on ilmunud aastal 1938. Teost on tavatsetud psühholoogiliste kriminaalromaanide žanrisse liigitada, liiatigi peetakse Dodereri seetõttu mainitud žanri üheks rajajaks maailmakirjanduses. Dodereri talent on selles teoses andnud midagi hoopis enamat kui žanrimääratlus seda lubaks – nimelt hiilgavalt läbimõeldud illustratsiooni postulaadi kaitseks, mille sisu on parimini kokku võetud pealkirjas endas ja mis käsitleb Dodereri kui kirjaniku kontseptsiooni “inimesest iseenda otsingul”.

Austria klassiku Heimito von Dodereri 1951.a. ilmunud romaan on rabavalt küllusliku keele ja meelega panoraamromaan Viinist, ühendades aastaid 1911 ja 1925 ning manades meie silme ette aukartustäratava galerii Viini inimtüüpe ja saatusi, kes kõik kuidagi rühmituvad reaalse ja väga kauni Strudlhofi trepi ümber, mille ehitajale teos on pühendatud. Romaan on ülistuslaul Viinile ja tema ümbrusele ning osaliselt mälestusmärk Austria-Ungari kadunud monarhiale. Inimese motiivid millegi tegemiseks või tegematajätmiseks, millest kasvab välja ta saatus, on leidnud harukordselt peenekoelise analüüsi..