Hella Wuolijoe mälestuste teine köide “Ülikooliaastad Helsingis 1904-1908” algab tema Soome jõudmisega 1904. a. septembris. Helsingi ülikooli rahvaluulet õppima asunud hakkaja tütarlaps kohaneb kiiresti, keeletunde andes teenib ta endale ülalpidamist. Oskar Kallas ja Jaan Tõnisson aitavad teda kokku viia soome teaduse ja kultuuri nimekate esindajatega, nagu Aino Kallase vend prof. Kaarle Krohn, ülikooli lektor Antti Almberg-Jalava, teatritegelane Kaarlo Bergbom jt. Ta kirjutas rahvaluule-uurimuse “Vaenelaps ema haual”, omandades magistrikraadi; osales ka Soome poliitilises elus, tutvus oma tulevase mehega ja abiellus.

Valgemäel valmistatakse pulmade vastu. Kõige noorem Valgemäe tütar, kuldjuukseline, pikkade patsidega Anna viiakse Võrumaale mehele. Uus maja on üleni valgustatud. Aknad ja uksed pärani lahti. Tüdrukud ja talitajad jooksevad edasi-tagasi lauanõude ja pesuvirnadega. Vana maja suurest vanast köögist ja peretoast kostab tume kõnemürin läbi pimeda sügisöö välja vaiksele murule.

Näitekirjanikuna tuntud Hella Wuolijoe (s. Hella Murrik) mälestuste esimene raamat, mis ilmus 1945. a. Helsingis ja on soome keeles avaldatud juba kolmes trükis. Sajandialguse Tartu oli pärast ärkamisaega saanud jälle rahvuslike püüdluste keskkohaks, kus Jaan Tõnisson andis välja "Postimeest", nooreestlased eesotsas G. Suitsuga võtsid julgelt omaks Euroopa tõelise vaimuelu ja poliitikud seadsid tuleviku Eesti sihte. Enesestmõistetavalt on raamatul ka tundeline pool, sest sündmused toimuvad nooruselinnas.