Romaan jõuab eesti lugeja ette Hilja Valtoneni loominguga tutvumise taaspuhangu harjal. Hilja Valtonen on paar viimast aastat olnud Eestis avaldatuim ja loetuim soome kirjanik. "Preili Kojamees" on kirjutatud päevikuna, mille teksti võib tinglikult jagada kolme tasandisse - päevik, kirjavahetus ja väljamõeldud legend peategelase esivanematest. Lugemise hõlbustamiseks on kasutatud ka kolme erinevat kirja. Hilja Valtonenile omaselt on selle raamatu peategelane nurgelisest tütarlapsest veetlevaks neiuks kujunev iseseisvusele, eneseväärikusele püüdlev naisolevus. Taas Valtonenile omaselt saab peategelane Irja pärastsõja orvuaastate raskustele vaatamata hakkama oma käekäigu kujundamisega. Temast peegeldub nakatavat huumorimeelt ja usutavat optimismi. Tänasele lugejale kulub ära nii üks kui teine.

Romaan kirjeldab Soome Karjala piirkonda kolinud rootslaste elu Sorgby külas. Uhked rootslased peavad end soomlasteks paremaks ja püüavad distantsi hoida, kuid ajapikku suhtumine muutub. Juba kolmanda põlve rootslased on soomlastega segunenud ja kipuvad rootsi keelt unustama. See ei meeldi aga küla juhile Suur-Iivarile.

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".

Järg romaanile "Ära hõiska enne õhtut".

"Järjekordne südamliku huumoriga kirjutatud jutustus Hilja Valtonenilt ("Tänapäeva tütarlaps", "Õpetaja Metskass" jt.) viib lugeja seekord kõrvalisse Soome külakesse Puntrapääle, kuhu ühel tormisel õhtul saabub uus nooruke vallakirjutaja Varpu Vapaa. Peagi ei jää tulemata ka sekeldused - Varpu võtab kasvatada oma surnud kooliõe lapsed, kuid külas hakkavad liikuma inetud kuulujutud, kuna lapsed on kummalisel kombel Varpuga väga sarnased...