Ivan Turgenevi (1818–1883) jutustuste kogumik „Küti kirjad“ on pühendatud 19. sajandi Venemaa hunnitult metsikule, mitmepalgelisele maastikule ja selle elanikele. Saakloomade kannul mööda steppe ja metsasalusid uitav kütt kirjutab märkmikusse tähelepanekuid teda ümbritseva looduse ilust, halastamatust kliimast ja neis karmides tingimustes ellujääjatest.

Ühes O... kubermangulinna servapealses uulitsas, ilusa maja lahtise akna all istusid (see oli aastal 1842) kaks naist, üks umbes viiekümneaastane, teine päris eideke, nii seitsmekümne ringis. Esimese naise nimi oli Marja Dmitrijevna...

Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...

Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...

Turgenevi 1862. aastal ilmunud romaani "Isad ja pojad" peetakse tema parimaks teoseks ning omal ajal tekitas see Venemaal palju vaidlusi ja proteste. Lisaks inimsuhetele on ta kirjeldanud oma raamatus ka ideede konflikti, liberaalide ja radikaalsete demokraatide arusaamade kokkupõrget. Kuid ka ideedest saab kirjutada nii, et neid esindavad inimesed panevad endale kaasa elama.

Vene kirjandusklassiku Ivan Turgenevi (1818-1883) jutustuse "Mumuu" materjal on kirjaniku lähikondsete mälestuste järgi võetud tegelikust elust. Turgenevi emal olnud hoovipoiss, pärisori, pikk, ilus ja sihvakas kurttumm Andrei; tal olnud ka koerake Mumuu, keda, nagu novelliski kirjeldatud, tabanud kurb saatus.

Sisu: Vanaeit Võistleja Maailma ots Kolbad Vanamees Võõraspidu Ylima Olendi juures Necessitas, Vis, Libertas Asuurne riik Vaenlane ja sõber Mida saan mõtlema? Vene keel Saatesõna

Vene klassiku Ivan Turgenevi tuntud romaani neljas kordustrükk. Insarov aga seisis liikumatult, hoidis oma tugevas embuses seda noort, talle andunud elu, tundis oma rinnal seda uut, lõpmata kallist koormat; sõnulseletamatu tänutunne ja liigutus lõi pihuks ja põrmuks tema karmi hinge ning silmi valgusid pisarad, mida ta kunagi varem polnud tundnud. Jelena aga ei nutnud; ta kordas ainult: "Oo, mu sõber! Oo, mu vend!" "Sa siis tuled minuga kaasa ükskõik kuhu?" küsis Insarov temalt veerand tundi hiljem, teda ikka oma käte vahel hoides ja süleldes. "Igale poole, kas või maailma otsa. Kus oled sina, seal olen ka mina."