Käesoleva monograafia autor peab oma eesmärgiks anda ülevaade kõigist eesti värsiteooriafa seotud olulisematest probleemidest. Sealjuures ei analüüsita mitte konkreetsete teoste kunstilist väärtust, vaid tuuakse esile luuletuste ülesehitamise üldised põhimõtted, mis eri teostes omandavad erineva esteetilise tähenduse ja väärtuse; ka seda on võimalik hinnata, kuid sel juhul tuleks värsitehnikale lisaks vaatluse alla võtta teose kõik aspektid. Küll aga saab ainuüksi värsitehnika kriteeriumidega hinnata mingi riimitüübi, värsimõõdu või luulevormi vastavust keele ehitusele ja selle "raskusastet", mis sõltub emakeele seaduspärasustest.