Õppevahend käsitleb isikuvastaste kuritegude kahte liiki – kuritegusid elu ja tervise vastu, seega põhiliselt tapmist ja kehavigastuste tekitamist. Tegemist on laadilt lähedaste kuritegudega, millel on kriminoloogiliselt sarnane karakteristika ning mis on suhteliselt sarnaselt määratletud ka kriminaalkoodeksi kuriteokoosseisudes.

Vihikuga „Ettevaatamatus. Tegevusetus” jätkub karistusõiguse üldosa õppevahendite sari põhidelikti tuletiste käsitlemisega (esimene tulietisdelikti puudutav vihik on VI: katse ja loobumine). Ettevaatamatuse (I osa) ja tegevusetuse (II osa) paiknemine ühes vihikus ei tähenda nende sisulist ühtekuuluvust – tegemist on täiesti erinevate tuletistega, mis sisalduvad antud vihikus puhttehnilistel põhjustel.Ettevaatamatusdelikti juures on silmas peetud üksnes tegevust. Tegevusetuse käsitlemisel on loobutud eraldi välja toomast tahtlikku ja ettevaatamatut tegevusetusdelikti ning ettevaatamatuse küsimustel peatutakse üksnes siis, kui ilmneb vastav eripära. Siin tuleb silmas pidada, et ka ettevaatamatu tegevusetusdelikti analüüsimisel võetakse aluseks tegevusetuse skeem, korrigeerides seda ettevaatamatusdelikti eripäraga.

3., ümbertöötatud ja täiendatud väljaanne

Täideviimist ja osavõttu käsitlev vihik „Täideviimine ja osavõtt” on karistusõiguse üldosa loengutekstide sarja viimane, lõpetades seega kaheksast vihikust koosneva rea. Kui ettevaatamatus välja arvata, puudutavad kaastäideviimise ja osavõtu küsimused kõiki delikte – nii põhidelikte kui tuletisi. Seega on tegemist karistusõiguse süüteoõpetuse ühe kesksema probleemiga.Nagu eelnevateski vihikutes, on siingi püütud maksimaalselt kasutada meie kohtupraktikat. Kohtuotsuseid ei ole alati põhjalikult refereeritud, mistõttu võib osutuda vajalikuks nendega täiendavalt tutvuda. Hõlpsama kättesaadavuse huvides on Riigikohtu lahendid viidatud nii Riigi Teatajale kui Riigikohtu lahendite kogumikele.