Kiiresti kuhjusid sündmused sel hiliskevadisel hommikul Francis Morgani elus. Saatus haaras ta äkki Uue Maailma kultuurimiljööst ja heitis eelajalooliselt metsiku tragöödia ning romantikast ja kirgedest läbiimbunud melodraama keerisesse. Põnevaid seiklusi aardejahil ja piinavat hingevalu armastuskolmnurkades, üllast eneseohverdust ja reetlikku saamahimu -- kõike seda leiate ameerika kirjandusklassiku Jack Londoni (1876-1916) põnevas seiklusromaanis.

"Tivolis" oli vaikne õhtu. Letile, mis ulatus suure, lõhenenud palkidest seintega ruumi ühest otsast teise, olid nõjatunud viiskuus meest. Kaks neist vaidlesid kuusevõrsetee ja sidrunimahla mõju tõhususe üle skorbuudi arstimisel. Teised mehed ei pannud neid peaaegu tähelegi. Vastasseina ääres olid reas mängulauad. Faaro laua taga istus vaid diiler ja mängis ajaviiteks iseendaga. Rulett oli hoopis maha jäetud. Krupjee seisis tulikuuma hoogsalt küdeva ahju juures ja ajas juttu noore tumedasilmalise naisterahvaga, kes oli nägus nii näo kui ka keha poolest ja keda tunti Juneaust kuni Fort Yukonini Virgini nime all. Kolm meest mängisid pokkerit, kuid väikeste panustega ja vaimustuseta, sest puudusid ju pealtvaatajad. Külgseinas avatud uksest oli näha tantsupõrandat, kus valsitaktis uimaselt keerlesid kolm paari viiuli- ja klaverihelide saatel. …

"Martin Eden" (1909) kuulub Londoni loomingu kõrgperioodi. Teos on tugevalt autobiograafiline. Martin Eden on tugev isiksus. Ta on noor, terve, piiritult aus, täis elujõudu ja siirast usku inimestesse ja iseendasse. Martin – lihtne hariduseta madrus saavutab pärast üliinimlikena tunduvaid pingutusi kirjanikukuulsuse ja rikkuse. Martin, olles mõjutatud Spenceri ja Nietzsche filosoofiast, kujutades endast "tugevat üksikisikut", on kaotanud sidemed rahvaga, töölisklassiga, kelle hulgast ta pärineb.