1762.a. ilmunud teose eestindus esindab kuulsa valgustusfilosoofi keskmist, kõige viljakamat perioodi. Laenates varasematelt autoritelt ühiskondliku lepingu idee, teeb Rousseau sellest demokraatliku ühiskonnakorralduse nurgakivi. Revolutsiooniliseks teeb teose eetiline imperatiiv, millele Rousseau poliitika allutab.