Pennsylvania osariigi väikelinn East Paradise on Lancasteri maakonna pärl -- tuntud postkaardimaastike ja idüllilise maaelu poolest. Kuid see rahu puruneb, kui amishi taluniku laudast leitakse surnud laps. Politseijuurdluse käigus selgub peagi kaks jahmatamapanevat tõsiasja: vastsündinu ema on kaheksateistaastane vallaline amishi tüdruk Katie Fisher ja laps ei surnud loomulikku surma. Ehkki Katie eitab sünnitusele viitavaid meditsiinilisi tõendeid, arreteeritakse ta kaudsete tõendite alusel süüdistatuna oma lapse mõrvas. Sada miili eemal on Philadelphia advokaat Ellie Hathaway saavutanud kadestamisväärse karjääri. Kuid pärast viimast "võitu" kohtus hakkab liib tema jalge all vajuma. Kolmekümne üheksa aastane vallaline Ellie, kes pole oma suhtega rahul, loobub tagasi vaatamata võimalusest advokaadibüroos partneriks saada ja läheb piiramata ajaks Paradise´i oma vanatädile külla. Saatus viib ta kokku Katie Fisheriga. Korraga näeb Ellie võimalust kaitsta klienti, kes teda tõesti vajab, mitte sellist, kellel on tema palkamiseks raha. Kuid see protsess on Elliele katsumuseks rohkem kui ühes mõttes. Ta leiab end vastakuti kliendiga, kes ei taha, et teda kaitsaks, ja kultuuriga, mille esindajate õigusemõistmine erineb väga palju tema enda omast. Katie Fisheri eluga kohanedes hakkab Ellie mõistma "lihtsalt" elavate inimeste ingeid ja loobumisi. Et eraldada tõsiasju fantaasiast, kutsub Ellie appi vana sõbra. Just nüüd, kui see Ellie minevikust pärit mees tuleb uuesti tema ellu, peab naine leidma tõe keerulises juhtumis, mis puudutab traagilist kaotust, armastuse sidemeid ning tema enda sügavamaid hirme ja ihasid.

Darby Lane ja Russell Gunn on olnud lahutamatud sõbrad alates lapsepõlvest Hoburauas, imelise Baton Rouge'i Ameerika lõunaosariikide mugavuses ja lapsepõlve toreduses, nad jäävad sõpradeks ka koolis ja pärast kooli. Siis juhtub aga see, mida keegi ennustada ei suuda – traagiline õnnetus võtab Russellilt elu ja Darby maailm puruneb. Täielikult meelt heites naaseb Darby Hoburauda ja klammerdub ainsate perekonnaliikmete külge, kes teda on kasvatanud: oma kolme riukaid täis ja värvika loomusega tädi külge. Paranemise pikk teekond saab alguse, kui Darby hakkab Russi venda Beni täiesti uutmoodi pilguga vaatama... Järsku tärkab leina asemele armastus ja Darby saab ülesande, milles tädid teda aitavad – Ben tuleb kokku viia oma isaga, kellest ta on võõrdunud – kui neil vaid õnnestub läbi näha Beni kasuema karjeristiplaanidest. Tuletades meelde seda õrnust ja kannatlikkust, millega ta müügiks nukumaju ehitab, hakkab Darby kaotatud maailma asemele uut looma – ja mõistab, et tõeline armastus võidab kõik.

Trixie Stone on neljateistkümneaastane ja esimest korda armunud. Isa jumaldab teda, Trixie on hea õpilane, koolis populaarne, ning ta peab Daniel Stone’i kangelaseks. Kuni ta maailm variseb ühel vägivallahetkel kokku, ning kõik, mida Trixie endast ja oma perekonnast on uskunud, tundub olevat vale ja pettus. Daniel Stone on olnud viisteist aastat tasakaalukas leebe mees, kes joonistab kodus koomikseid ja hooldab Trixie’t, tema naine Laura on kohalikus kolledžis õppejõud, kes peab loenguid Dante "Põrgust". Ent aastaid tagasi oli Daniel sootuks teine inimene. Kui ta kasvas eskimokülas ainsa valge lapsena, pilgati teda halastamatult nahavärvi pärast. Ta õppis kaklema, varastama, jooma, röövima, ning põgenes lõpuks Alaskalt. Perekonnaisana hindas ta väärtused ümber, joonistas oma raevu koomiksiraamatutesse ja mattis maha mineviku... kuni teatud hetkeni...

Anna pole haige, aga võiks sama hästi olla. Kolmeteistkümnendaks eluaastaks on ta üle elanud lugematuid operatsioone, vereülekandeid ja süste, et tema vanem õde Kate saaks võidelda leukeemiaga, mis on teda lapsepõlvest peale vaevanud. Eostamiseelse geneetilise diagnoosi tulemusena sündinud Anna loodi Kate’ile luuüdidoonoriks – elu ja roll, mida Anna kunagi pole kahtluse alla seadnud… kuni tänaseni. Sarnaselt enamiku teismelistega hakkab Anna huvi tundma, kes ta tegelikult on. Aga erinevalt enamikust teismelistest on ta end alati määratlenud oma õe kaudu – ja Anna teeb otsuse, mis enamiku jaoks tundub mõeldamatu, otsuse, mis rebib tema perekonna koost ja millel võivad olla saatuslikud tagajärjed tema armastatud õe jaoks. "Oma õe hoidja" uurib, mida tähendab olla hea lapsevanem, hea õde, hea inimene. Kas on moraalselt õige teha kõik võimalik lapse elu päästmiseks, isegi kui see tähendab teise lapse õiguste rikkumist? Kas otsing oma tõelise mina leidmiseks on seda väärt, et endast halvemini arvama hakata? Kas järgida oma südant või lasta teistel end juhtida?