«Surilina» on teine raamat mõttelisest triloogiast, mille moodustavad Banville’i romaanid «Varjutus», «Surilina» ja «Muistne valgus». Juba «Varjutuses» põgusalt esinenud Cass Cleave saadab kirja tuntud kirjandusteadlasele Axel Vanderile ja ütleb talle, et teab tema kaht häbiväärset saladust. Vander sõidab Torinosse konverentsile ja ühtlasi kohtuma Cassandra Cleave’iga. Raamat on täis seoseid, millest omakorda hargnevad seosed ja viited tegelikult eksisteerinud isikutele ja sündmustele, kohati muutub teos unenäoliseks ning piir tegelikkuse ja kujutletava vahel läheb õhkõrnaks. Banville seab kahtluse alla iga väite, iga mälestuse, minevikku kirjutatakse üha uuesti ümber, ja tema võimas ning egotsentriline Vander jääb kauaks ja painavalt meelde.

Iiri kirjanik John Banville on võtnud oma särava stiiliga raamatu aluseks Cambridge'i spioonide tegevuse, eriti aga Anthony Blunti elu. Tema tegelane Victor Maskell paljastatakse, kui ta on seitsmekümne aastane ja põeb vähki. Raamat kujutab endast tema monoloogi, mille käigus ta püüab leida vastust sellistele küsimustele, nagu: mille nimel on ta oma elu ohverdanud, kes ta üldse on, kas ta elu ongi olnud üksnes näivus. Tegemist on haarava ja suurepäraselt üles ehitatud romaaniga ühe mehe reeturlikkusest, armastusest, kunstist, 1930. ja 1940. aastate boheemlikest liialdustest ning oma minevikuga leppimisest. Ühe mehe elu kaudu on antud pilt ka kogu ajastust ja briti tolleaegsest ühiskonnast.