Jonathan Roseni 1997. aastal Londonis ilmunud meisterlik debüütromaan jutustab kahest noorest armastajast, kelle suhteid mõjutab piinav haigus - anoreksia. Kirjaniku käsitlusviis on mõjus segu tõsiasjadest ning emotsioonidest. Tulemuseks on valulik, kuid üsna laiahaardeline üldistus söömishäiretest põhjustatud traumast, mille ohvriks langeb ühe rohkem inimesi kogu maailmas. Raamatus leiame inimesi vaevavaid paineid, kohutavat tühjusetunnet, piina ja igatsust - aga ka suure armastuse, mis peab kõigest üle aitama.