Lugu veskitondist Niglasest viib meid Võrumaale, Kütiorgu, ühte igivanasse veskisse. Selgub, et veskis elutseb ka päris ehtne veskitont -- poisike Niglas, 112 aastat vana. Tuleb välja, et veskitondil on päris tavaline inimeste haigus astma, mis tänapäeval kimbutab ka paljusid lapsi. Raamat ongi pühendatud lastele, kes põevad astmat ja kõigile neile, kes hoiavad pöialt, et lapsed terveks saaks.

Looduskaitse on väga inimlik ja isiklik valdkond. Selle on kutsunud esile inimtegevus ning looduskaitset teostavad sageli silmapaistvad üksikisikud. Inimestel on looduskaitset vaja omavaheliste suhete korraldamiseks, loodus ise tuleks ilma inimeseta suurepäraselt toime. Juhani Püttsepp kirjeldab läbi inimliku ja üksikisiku vaatenurga Eesti looduskaitse 100-aastast lugu. Lugejal on võimalus paigutada end minevikus sündinu, tänapäeva arengusuundade ja tulevikuideede võrgustikku.

Juhani Püttseppa kirjutatud mitmetahulises lasteraamatus on iga erineva loomalapse kohta õpetlik lugu. Näiteks loos "Karupoegade lõbustuspark" kohtub perenaine tundmatu suure ja karvase elukaga, keda ta ekslikult metsseaks peab. Metssea silma kohal on ava ja sealt paistavad läbi järgmisel leheküljel olevad karupojad. Õpetlik iva väikesele lugejale seisneb selles, et alati pole silmaga nähtav see, mida sa arvad nägevat. Nendes lugudes on eriline soojus ja loodusearmastus sees. Jutud, kuidas loomalapsed liulaskmise enda jaoks avastasid, pärinevad tõsielul. Katrin Ehrlichi "südamega" joonistatud pildid lisavad looduslugudele erilise nüansi.

Juhani Püttseppa raamat "Vanaema, kes muutus kutsikaks" kõneleb vanaemast, kes on elanud haigete puusade pärast aastaid voodiserval istudes. Ühel päeval on aga vanaema päriselt kadunud, lahkunud. Aasta hiljem jõuab perre internetikuulutuse kaudu kutsikas, kes kohe esimesest päevast peale on kadunud vanaema moodi ja takkapihta selgub, et ta on sündinud vanaemaga ühel kuupäeval ja pärit sellest külast, kus vanaema neiuna töötas. Ka kutsika puusad pole kõige paremad, ta ohkab ja haigutab nagu vanaema. Pereema on veendunud, et kutsikas ongi ümbersündinud vanaema ja laps, väike Marie hakkabki kutsikat vanaemaks pidama. Samas teeb kutsikas asju, mis polnud vanaemale iseloomulikud, närib elektrijuhtmeid, sööb vannivahtu. Kes ta siis ikkagi on: vanaema või kutsikas, või mõlemat?