Oli tõesti viimane aeg taanduda, sest umbes saja meetri kaugusel asuvast metsast, mis varjas meie eest parempoolset silmapiiri, ilmus nähtavale vibude ja lingudega relvastatud pärismaalast. Paadini oli oma kakskümmend meetrit. Metslased ei lähenenud küll joostes, kuid ilmselt äärmiselt vaenulike kavatsustega, mida nad ka igati väljendasid. Ümberringi sadas kive ja nooli. 2., trükkVariantpealkiri: 20 000 ljööd vee allOriginaali pealkiri: Vingt mille lieues sous les mers

Romaani tegevus algab 1859. mil Richard Shandon sai tundmatult, üksnes initsiaalide all esinevalt isikult kirja, milles seisis, et Shandon on volitatud ehitama priki Forward ja selle mehitama.

Kes on õhinal lugenud "Saladuslikku saart", "Kapten Granti lapsi", "80 päevaga ümber maailma" ja "15-aastast kaptenit", see elab põnevusega kaasa ka sama autori romaani "Tsaari kuller" tegelaste köitvatele seiklustele.

Pärast oma laeva Britannia hukku viskab kapten Grant pudeli abipalvetega ookeani ja loodab parimat. Kui Šotimaa lord ja leedi Glenarvan haikõhust pudeli leiavad, võtavad nad ühendust kapteni laste Mary ja Robertiga. Kuid valitsus keeldub päästeekspeditsiooni alustamast. Laste raskest olukorrast liigutatuna pakuvad lord ja leedi Glenarvan abiks oma laeva ning koos asutakse teele. Kahjuks on kolmes keeles kirjutatud appikutse osaliselt merevees hävinud. Loetavaid ridu saab tõlgendada mitmel viisil. Kindel on ainult üks: kapten Grant asub kusagil maakera 37. laiuskraadil. Oma teekonnal satuvad nad Ameerika ja Austraalia mandritele ning Uus-Meremaa saartele, sunnitööliste ohvriks, jäävad uputusele jalgu, võetakse pärismaalaste poolt vangi ja neid ähvardab ärasöömine. Seikluste vahele on põimitud geograaf Paganeli jutustused Maa geograafiast, maadeavastustest, loodusest, zooloogiast ja astronoomiast.

"Robur Vallutaja" vaprad ja leidlikud tegelased otsivad ületamatuina näivate raskustega võideldes ning elu kaalule pannes teed inimkonna iidse unistuse teostamiseks. Nad ihkavad lennata nagu linnud! Mitte õhupalli gondlis tuulte võimuses hõljudes, vaid hõlpsasti juhitavas lennuaparaadis. Ja veel enne kui maailmakuulus kirjanik 1905. aastal suri, nägi ta oma sellegi ennustuse täitumist: 1903. aastal ehitasid vennad Wrightid esimese sisepõlemismootoriga lennumasina, mis varsti edukalt õhku tõusis. 1961. aastal lavastas William Witney USAs romaani aineil haarava ulmefilmi "Maailma valitseja".