Karl August Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele.

"Nõid" ja "Lembitu" moodustavad romaanidiloogia "Loojak". Põhiliselt Hendriku Liivimaa kroonikale toetuva kaksikromaani sündmustik hõlmab aastaid 1212-1227, st Eestimaa esmase allutamise aega. Romaanis pääseb maksvusele Hindrey hea fabuleerimisoskus. Peategelase kaudu annab autor minevikusündmustest tõepärase pildi. "Loojak" on paremaid Eesti vanema ajaloo ilukirjanduskäsitlusi. Ümbertrükk 1938. a väljaandest "Loojak II. Lembitu". Faksiimiletrükk.

1942. aastal esmatrükis ilmunud romaan kuulub autori tuntumate romaanide hulka. See on tiheda olustikulise põhjaga romaan tööka ja tahtekindla moonakapoja kujunemisest rikkaks ärimeheks.

Käesolevasse köitesse on võetud tervikuna novellikogud "Välkvalgus" (1932) ja "Armastuskiri" (1935).

Romaanis "Sündmusteta suvi" jutustab Hindrey ühest suvest Pühajärve kaldatalus. Muheda rahvamehe Taari prototüübiks on olnud ajakirjanik ja kirjanduskriitik Anton Jürgenstein, ka kohalik seltsitegelane ja luuletaja Gustav Wulff on tõsieluline isik, teiste tegelaste puhul pole äratuntavat prototüüpi kasutatud. Suvi päris sündmusteta pole, kuid nendega on vabalt ümber käidud. Kui muud sündmused näivad pärinevat 1930ndaist aastaist, siis Vabadussõja ausamba avamine Otepääl toimus 1928. aastal, kuid romaanis on seegi nihutatud kujutatud suvesse.