Spiooniromaan viib lugeja Teise maailmasõja aegsele Inglismaale: 1944. aasta alguses hakkas Saksa luure saama andmeid, nagu kavatseksid liitlasväed

Tema nimi oli Alex Wolff. Tema koodnimi oli Sfinks. Tema ülesandeks oli saata teateid Rommeli üha edasitungivale armeele – teateid, mis avaksid Kairo väravad ja aitaksid saavutada võidu kogu sõjas. Kogu Kairos oli vaid kaks inimest, kes võinuksid peatada selle andeka, nägusa, julge ja julma natsist meisterspiooni tegevuse. Üks neist oli inglise ohvitser, kellel ei olnud viimasel ajal just eriti vedanud ning keda keegi ei suvatsenud tõsiselt kuulata. Teine oli ilus noor juuditar, keda ohvitser veenis saama seksuaalseks lõksuks spioonile... See oli aga lõks, millesse ta ka ise hõlpsasti võis sattuda...

See oli hanekstõmbamine, millest kunstimaailm võib-olla eales ei toibu... Kõik algas ühest kuulujutust, mis ajas teineteise kõri kallale suursuguseks peetud kaupmehed ja kunstiajaloolased: ainus säilinud maal suure kahekümnenda sajandi maalikunstniku põgusast eksperimendist narkootikumidega, peidetud Euroopa kõrvalisse nurka. Tagaajamine juba käis, olles saamahimus ja kavaluses meeletu... ning nüüd kavatses Peter Usher panuseid kahekordistada. Mis siis, kui oli olemas kaks "kadunud Modiglianit" -- üks neist tuvastamatult täiuslik võltsing? Ja mis siis, kui säravalt nutikas võltsija oli suuteline müüma oma meistriteose Londoni tunnustatuimale kunstikaupmehele... ei sugugi vähem kui miljoni dollari eest? Usher kahetses vaid, et on siis liiga kaugel tundmaks tõeliselt lõbu sellele järgnevast hävingust...