Arstiteaduse areng viimase saja aasta jooksul on olnud silmapaistev, vabas maailmas üldiselt ka lineaarne. Oludest, kus paljud nakkushaigused olid veel potentsiaalselt surmavad, pärilikkuse aineline olemus ebaselge ning naistel polnud võimalust ega õigustki oma fertiilsust kontrollida, oleme jõudnud antibiootikumide, DNA biheeliksi ja antibeebipillideni. Eesti viimase saja aasta ajalugu nii sirgjooneline pole olnud. Meil takistasid heaoluühiskonna arendamist Vene ja Saksa okupatsioon. Hitleri-Saksamaa ja NSV Liit on ka meditsiiniloos olulised peatükid, kusjuures arstiteaduse areng neis riikides polnud sugugi ühemõtteliselt positiivne. Käesolev raamat vaatlebki Eesti meditsiini arengulugu neis muutlikes oludes, mida ajalugu meie kodumaale pakkunud on.

"Rektor Hugo Kaho" on Tartu ülikooli rektorite biograafiate sarja kolmas raamat. Taimefüsioloogia professor Hugo Kaho (1885–1964) jõudis olla Tartu ülikooli rektor aastatel 1938–1940. Oma rektoriaja algusaastal sai ta ka Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Oma elu ja tegevuse pidi Kaho Nõukogude okupatsiooni tõttu lõpetama paguluses Saksamaal.