Knut Hamsunile mõnevõrra sarnanev peategelane Pontus eksleb ja otsib tööd 1890. aastate Kristianias. Ta on vägagi ambitsioonikas kirjanik, aga vaene ja näljas. Kohtumine salapärase naise Ylajaliga muudab ta elu. «Nälg» oli Hamsuni debüütromaan ja modernismi läbimurre Skandinaavia kirjandusse.

Norra kirjaniku Knut Hamsuni «Viktoriat» on peetud üheks uuema aja maailmakirjanduse kõige väljapaistvamaks armastusromaaniks.

Knut Hamsuni (1859-1952) tuntuim romaan, mis tõi talle maailmakuulsuse. See on jutustus mehest, kes asub elama keset asustamata ürgloodust, kus ta endale kodutalu rajab ja perekonna loob. Rängas töös ja harmoonilises kooselus loodusega kujuneb ta eluhoiak ja sõltumatus maale tungiva tööstus- ja äriilma tõusudest ja langustest.

Romaan ühe Norra mereäärse väikelinna elust. Peategelane Oliver on noor madrus, kes kaotab ühel raskel merereisil jala ja peab seejärel õppima vigasena oma eluga toime tulema

«Viimne peatükk» on üks Hamsuni meisterlikumaid teoseid, olgugi, et see eesti lugejaile käesoleva tõlke kaudu kättesaadavaks pääseb peaaegu viimsena. Loodusearmastus ja maaharija töö austus on määranud mitme ta teose põhitooni. Idealistlik noot, mis «Maa õnnistuses» vahest juba elementaarselt mõjus, asendub siin tõhusa, piprase, kosutava sapiga, mida tihti leevendab ainult inimlik kaastunne. Torahusi sanatooriumis, sipelgapesas, millesse koguneb linnade parem seltskond, leiame nii palju virilat, võltsiga harjunut, veidrat ja kentsakat, nagu oleks tegemist elu igasuguste väärkujunduste kvintessentsiga, Patsientide iga samm, soov ja sõna paljastab liialdamiseta aina egoistlikke harjumusi, väiklasi tagamõtteid, väikest nügimist umbses, silmaringita isiklikus elupiiris. Need inimesed on ühtlasi traagilised oma väikluses. Lüüriline element, mis Hamsuni varasemais töis looduspiltides ja uus-romantilisis tundlemisis mõjule pääses, ei tungi käesolevas enam esile. Kuid ta on siiski olemas. Ta on ainult enam looritud ja avaldub harva nukrais lühikesis ühelauselisis mõttemärkustes, kõige sagedamini aga tegelaste eneste suu läbi nende raskemail tundidel.

Nimeka norra kirjaniku Knut Hamsuni (1859-1952), Nobeli laureaadi (1920) neli noorpõlveromaani Henrik Sepamaa uues tõlkes. Autobiograafiliste sugemetega "Näljas" kujutatakse omaaegset Oslo boheemlaselu, kuna "Müsteeriumid", "Paan" ja "Victoria" on vohava fantaasiaga kirjutatud lüürilis-romantilised armastusromaanid.

Maailmakuulus kirjanik pani oma viimse teose kirja kohtuotsust ootava raugana, kelle nägemine ja kuulmine nõrgenesid päev-päevalt. Seda imelisem on tundeerksus ja vaimujõud, mis sellest raamatust hoovab. Uued muljed segunevad siin mälestustega, millele on antud novellistlik vorm. Marie Underi tõlgituna sisaldab sõnavõluri viimne raamat väärtusi rõõmuks ja mureks, naeruks ja pisaraiks, olles isiklikem ja psühholoogiliselt huvitavaim teos Knut Hamsuni loomingus.