See mälestusteraamat on ebatavaline, sest see pole asjatundjate lihvitud töö. Kooliõpilased panid oma sõnaseadmise oskust mööda kirja 1941 ja 1949 Siberisse saadetute ammuseid koolimälestusi. Osalt on need 69 mälestust oma pere lood, enamasti aga kirjapanejate jaoks võõrad saatused. Ühendav on see, et tänased kirjutajad on ligikaudu sama vanad, kui seda olid meenutajad oma rasketel kooliteedel. Nii polegi need nagu vanade inimeste mälestused, lugejaga räägivad kooliealised ja räägitu on seda ehedam. Ka lühikeses loos on peidus elukäik, rääkimata siis pikematest ja põhjalikumatest, pildimaterjaliga mälestustest, mis on kahtlemata huvitavaks ajaloliseks lugemisvaraks. Tänasel päeval tundub tollane uskumatuna, kuid mälestusest mälestusse korduvad teemadkinnitavad, et just niisugune see küüditatu kooliaeg oli.