Järelpõlvede käes on tänapäeval umbes viissada Masingu kirja, mis tõenäoliselt moodustavad Äksi pastori laialdasest kodu- ja välismaisest korrespondentsist siiski vaid väikese osa. Enam kui pool Masingu säilinud sõnumikest on adresseeritud Rosenplänterile ja jõudnud meieni tänu viimase kogujahoolele. Johann Heinrich Rosenplänteri ja Otto Wilhelm Masingu ühiste rahvavalgustuslike huvide tõttu oli nende kontaktiastumine väikeses Eestis üsna ootuspärane. Algatus tuli nooremalt, Rosenplänterilt, kes pöördus Masingu poole 20. märtsil 1814 (vana kalendri järgi), paludes kaastööd oma ajakirjale "Beiträge zur genauern Kenntnißder ehstnischen Sprache". Selle kirjaga algaski 18 aastat kestnud kirjavahetus, mis katkes Masingu surmaga.

Järelpõlvede käes on tänapäeval umbes viissada Masingu kirja, mis tõenäoliselt moodustavad Äksi pastori laialdasest kodu- ja välismaisest korrespondentsist siiski vaid väikese osa. Enam kui pool Masingu säilinud sõnumikest on adresseeritud Rosenplänterile ja jõudnud meieni tänu viimase kogujahoolele. Johann Heinrich Rosenplänteri ja Otto Wilhelm Masingu ühiste rahvavalgustuslike huvide tõttu oli nende kontaktiastumine väikeses Eestis üsna ootuspärane. Algatus tuli nooremalt, Rosenplänterilt, kes pöördus Masingu poole 20. märtsil 1814 (vana kalendri järgi), paludes kaastööd oma ajakirjale "Beiträge zur genauern Kenntnißder ehstnischen Sprache". Selle kirjaga algaski 18 aastat kestnud kirjavahetus, mis katkes Masingu surmaga.