puzzle-romaan

Fiktsioonromaani sündmustik on seotud 1997. a. romaanivõistlusel II auhinna pälvinud teosega "Viis minutit enne vihma". Neljakümne päeva jooksul pärast surma vaatab tädi Juuli veelkord tagasi oma elule, nüüd juba teisest vaatenurgast, valgusvaimu leebe naeratuse saatel.

Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelasteks on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat.

Autori tähelepanu on pälvinud laps, kes sattunud ebaharilikesse elu- ja kasvutingimustesse. Haaravalt ja emotsionaalselt kirjeldab ta lapse hingeelu, igatsust südamesoojuse, kodu ja armastuse järele.

100 luuletust 1991 rida

Luuleraamat sisaldab kümme ballaadilaadset lugulaulu Tartu linna vanemast ajaloost (Tartu mainimine ürikus, ristisõdalaste tulek, reformatsioon, Liivi sõja sündmused) ja ühe ballaadi.

Noorsoojutustus kõneleb maal suvitava linnatüdruku ning maapoisi sõpruse kujunemisest. Mõlemad, nii neiu kui noormees on kindlate huvide ja tõekspidamistega ning erinevate iseloomujoontega, kuid erinevus ja arusaamade lahknevus ei takista neid teineteisele lähenemast ja lähedaseks saamast.

Ballaad pole just sagedane luuležanr, mida aga L. Hainsalu on varemgi viljelenud. Käesolev kogumik sisaldab tosinkond nimetust, mille valdavaks aineks on Aeg, sekka ka konkreetsemast sündmusest ajendatuid – "Vabaduse valvaja" (Rõuges asuva Vabadussõja monumendi varjamise lugu), "Pronksmehe teisaldamine" (J. Smuuli mälestussamba saatusest), "AD 1944" (kirjanikest paadipõgenikest). Kogumiku kaks pikemat ballaadi on "Priiuse pulmad ehk Vabaduse varrud" (Eesti taasiseseisvumise sündmustest) ja "Laul vaprast kanneldajast" (Vanemuise Seltsi ja teatri lugu).

EMALE Ma mäletan sind oma voodi ees, kui kesköötundi kukub seinal kägu. Näen praegugi veel pruunis juustekees su väsimusest kahvatanud nägu. Ja vaipa kohendavad pehmed käed, mu laubale sa surud kuivad huuled, kompressi paistes laugudele säed, mu sonimisi murelikult kuuled. Kui idas ahetama hakkab koit, jääd suigatama lausa püstijalu. Nüüd taipan: hoolitsus on hinge toit, usk sinu abisse mult võttis valu. Ja kõigis möödund murepäevis, ema, su vastupidavust pean imetlema.