Reisikiri

Lähenevad rannad: reisid 130. ja 160. meridiaani vahel.

Sisukord:
Neljamõõtmelises maailmas
Aknal ja väravas
Tuulte häll
Eelviimane sekund
Põlenud kivid
Ühte ja teist, ka traagilist
Ookeani tühjal rannikul
Eilsest homsesse
Kuumad kosed
Teelahkmel
Me jääme võlgu
Julia trumm

Autorilt:
"Olen selles raamatus suurel määral kasutanud autentset materjali Cooki, Forsteri, Wrangeli, Dahli, Saueri, Billingsi, Middendorffi, Cochrane’i, Mülleri, Baeri, Bogorasi, Maasiku, Jochelsoni ja Ehini teostest ning oma reisipäevikutest. Ometi ei käsitle mu raamat Kirdeväila avastamislugu."

Sisukord:
Kas võtame püssi kaasa?
Puuvillapealinn linnulennult
Köie otsas mööda Tjan-Šani
Bibi Hanumi polnudki!
Läbi kõrbe -- kaamelil ja parvel
Tšinghis-khaaniga ühes saunas
Tuhandeaastane maa ja kümneaastane pealinn
Mis mul veel meelde tuli

Teos on sisuliseks täienduseks 1976. aastal ilmunud "Hõbevalgele". autor esitab muinaskreeka teadlase Massalia Pythease uurimisreisi matemaatilise lahenduse ning osutab dokumentaalse esseistika laadis sellest tulenevale järeldustele, mis puudutavad eesti keelt, rahvaluulet ja kombestikku, nende vanimaid kajastusi kirjasõnas ja maakaartidel ning Läänemere ja siseveeteede osa Põhja-Euroopa rahvaste ja kultuuride lähendamisel.

Kümme noormeest pühendasid oma suvepuhkuse välitöödele Kaug-Ida väheuuritud paikades - Vaikse ookeani saartel ja "tulemägede maal" Kamtšatkal. Käesolev raamat on niisiis ilukirjanduslik aruanne omalaadsest teaduslikust eksperimendist, eesti esimesest ühiskondlikel alustel korraldatud uurimisreisist. Kas eksperiment õnnestus? Kuna päevikuvormis matkaraamat ei sea endale ekspeditsiooni lõplike tulemuste tutvustamist, esitatakse need siinkohal. Ekspeditsioon avastas teadusele 15 uut liiki, 10 uut varieeti ja 23 uut vormi mitmesuguseid taimi; avastas Kamtšatkale üle 200 uue taimeliigi; avastas uue geisri, mille purskeperiood osutus vaikuseperioodist pikemaks; avastas Kljutševskaja vulkaani tipus (4850 m) kõrvalkaatri; viis Kamtšatkalesmakordselt läbi geisrite ööpäevaseid vaatlusi; esitas geiseriitide morfogeneetilise klassifikatsiooni ja Geisrite oru geoloogilise kirjelduse jne.

President Lennart Meri soovis "Hõbevalge" (1976) ja "Hõbevalgema" (1984) põhjal koostada uue, umbes 250-leheküljelise raamatu, milles sisalduv oleks kindlal teaduslikul põhjal. See targa mehe ammune soov oli natuke idealistlik, sest arheoloogid ja antropoloogid, keele- ja rahvaluuleteadlased, ajaloolased ning paljude teiste erialade esindajad vaidlevad ja jäävadki vaidlema meie rahva muistse ajaloo keerdkäikude üle.