Maalikunstnik Elaine Risley naaseb pärast neljakümneaastast eemalolekut kodulinna Torontosse. Teda kummitavad mälestused lapsepõlves läbielatud julmusest ja reetmisest. Minevikuvarjudest põimitud troonil istub Cordelia – kunagine parim sõbranna ja suurim kiusaja. «Kassisilm» on romaan, kus lapsed mängivad oskuslikult õelaid mänge, jättes seeläbi üksteisesse igikestvad hingehaavad. Autorist: Margaret Atwood sündis 1939. aastal Kanadas Ottawa linnas. Lapsena maalikunstnikuks saamisest unistanud Atwood hakkas 5-6-aastaselt kirjutama näidendeid ja luuletusi. Tulevane kirjanik läks kooli alles 12-aastasena. Ta omandas inglise keeles bakalaureusekraadi Toronto Ülikooli Victoria kolledžist ning magistrikraadi Harvardi Ülikooli Radcliffe'i kolležist. Kuigi kriitikud on teda sageli feministlikuks autoriks nimetanud, ei meeldi Atwoodile ennast nõnda sildistada. Aktiivse keskkonnakaitsjana on ta oma uuemates romaanides puudutanud ka näiteks loodushoiu teemat. Kahekordne Bookeri kirjandusauhinna võitja on kirjutanud üle 50 raamatu, mida on avaldatud rohkem kui 45 riigis.

Margaret Atwoodi düstoopiline meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni. Rohkem kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle sisemisest määndumisest. Sel otsustaval hetkel ristuvad kolme väga erineva naise eluteed ning tulemus mõjutab nende kõigi, nagu ka Gileadi saatust. Kaks naist on veel noorukesed, Gileadi režiimi ajal üles kasvanud. Nende tunnistustele lisandub kolmanda, vanema naise hääl. Tema on saavutanud Gileadis mõningase mõjukuse häbitute saladuste teadmise tõttu. „Testamentides” näitab Atwood, kuidas iga naine, tegelikult iga inimene, on sunnitud türanniale üles ehitatud ühiskonnas kohanema, oma koha leidma ja mõtlema, kui kaugele ta sellesse uskumises läheb. Atwoodi enda sõnutsi ärgitas teda „Teenijanna loo” järge kirjutama just lugejate huvi, teisalt lähtus ta ka sellest, mis meie maailmas praegu toimub.

Laboris toodetud haigustekitajast alguse saanud surmatõbi on üle Maa käinud, ent väike rühm inimesi on ellu jäänud koos rohesilmsete ruikaritega, biotehnoloogia abil loodud leebe liigiga, kes peaksid asuma inimeste asemele. Kunagine Jumala Aednike liige ning seente ja mesilaste tundja Toby armastab ikka veel tänavatarka Zebi, kellel on huvipakkuv minevik. Ruikarite tõrges prohvet Lumemees-Jimmy sonib, Amanda on pärast värvisõdalaste rünnakut šokis ja Vandelnokk ihaldab väljakutsuvat Välerebast, kes ripsutab tiiba Zebiga. Samal ajal ähvardavad rünnata hiiglasuured sigaamid ja pahatahtlikud värvisõdalased. Margaret Atwoodi vaimukas, perutava kujutlusvõime ja musta huumoriga pikitud ettearvamatu, põnev ja puhuti naljakas „MaddAddam” viib meid triloogia kahest esimesest osast – „Orüksist ja Ruigast” ja „Uputuse aastast” – tuttavasse düstoopsesse maailma ning annab loole liigutava ja dramaatilise lõpplahenduse.

 

Kanada tuntumaid, tõlgitumaid ja tunnustatumaid kirjanikke Margaret Atwood (snd 1939) on rohkem kui 40 raamatu autor, kahekordne Bookeri preemia laureaat (2000 ja 2019) ning ka Eestis mitme tõlkega esindatud. „MaddAddam” on tema neljateistkümnes romaan ja samanimelise triloogia viimane osa.

Terrorirünnaku käigus tapetakse Ameerika Ühendriikide president ja enamik Kongressi liikmetest. Valitsus on ametist kõrvaldatud ja võimu on võtnud üle rõhuv ja ülimat kontrolli rakendav Gileadi vabariik. Raamatu peategelane Offred on riiki valitseva komandöri ja tema kibeda naise leibkonna teenijanna, kes veel mäletab endist elu, enne kui ta kaotas kõik. Nüüd peab ta kandma punast rüüd ja valget tiibadega tanu, mis varjab näo. Tema ainus otstarve on lapsi ilmale tuua. Hoolimata ohust õpib Offred tasapisi selle riigiaparaadi toimemehhanisme tundma, riskides nende reeglite murdmisel eluga.

„Teenijanna lugu” on Margaret Atwoodi 1985. aastal ilmunud düstoopiline romaan, mis tegeleb võimu-, soo-, aga ka religioonipoliitika küsimustega. Ometi ei ole seal midagi ennekuulmatut – kõike, mis romaanis juhtub, on juba varemgi maailmas nähtud ja kogetud. Haaravaks ja terviklikuks muudab loo aga autori erakordne võime oma minategelase erilaadsed meenutused köitvalt ühte põimida ja need meeldejäävalt lugejani tuua. Romaanist sai selle ilmumise järel kohe bestseller, mis on nüüdseks tõlgitud mitmekümnesse keelde ja pälvinud hulga kirjandusauhindu. Teose põhjal on valminud ka menukas film (1990), ooper (2000) ja telesari (2017).

Kordustrükk.

Särav jutustaja, juba klassikuks saanud Kanada kirjanik Margaret Atwood (s 1939) on selles raamatus autobiograafilisem kui kunagi varem. "Ebakõlad" on üheteistkümnest novellist koosnev kogumik, mida võiks pidada peaaegu romaaniks. Raamat meenutab pildialbumit, kus momentvõtetest saab nähtavaks peategelase Nelli elukaar, ja see elukaar on tihedalt seotud paljude teiste – vanemate, õe, laste, sõprade, vaenlaste ja ka loomade eluga. Ka aeg vaheldub novelliti nagu pildialbumis: alates 1930ndatest kuni tänaseni (või tulevikkugi). Ja taust muutub: suurlinn, äärelinn, talu, metsikud laaned kusagil karmis põhjas... "Ebakõlad" on vahel lõbus, vahel liigutav ja kurb, siis vahe ja rabav lugu üksindusest, armastusest, kaotustest ja vananemisest.

Kanada kirjaniku, luuletaja ja esseisti Margaret Atwoodi (s. 1939) romaani peategelane Joan Foster on lavastanud oma surma, põgenenud Kanadast ja redutab nüüd Itaalias. Ta on pagenud oma mineviku -- lapsepõlve, abielu, armukese, kirjastaja, urgitseva väljapressija eest, et alustada inkognito algusest...Aga kas see õnnestub..?

Linnast Põhja-Quebecki kõrvalise järve äärde isa otsima kutsutud kahekümneaastane jahe kütkestav kommertskunstnik, kaasaegse linnakultuuri halastamatu antikangelanna, reisib oma lapsepõlve kõnnumaale koos kolme kaaslasega: armastatu Joega, kes "sarnaneb küljelt vaadates Ühendriikide viiesendisel kujutatud piisoniga: hatune ja tömbininaline", Davidiga, libekeelse keskpärase "pastiši, poliitiliste üleskutsete pataka, ajakirjade lehekülgedega" ning Davidi naise Annaga, kes võitleb oma elu eest, ainsateks relvadeks meigikiht ja päevituskreem. Eraldudes kaaslastest nende teeskluse läbinägemise tõttu, hakkab kangelanna otsima ellujäämisteid, järgides isast jäänud paberitest leitus salapäraseid juhtnööre, mis veenavad teda, et isa hulgub hullumeelsena metsatihnikus ja jälgib neid...Võrratu ja kirglik romaan tõstab Margaret Atwoodi võrdsena niisuguste kirjanike kõrvale nagu Joseph Conrad ja James Dickey.