"Lollid surevad" autor saab olla vaid Mario Puzo, ei keegi teine. See on jõuline, asjatundlik ja otsekohene romaan, mis kaardistab Ameerika korruptsiooni kuldset kolmnurka: New York, Hollywood, Las Vegas. Juba algus paiskab lugeja luksusliku kasiino elektrit täis õhkkonda, kus kõik on vaid tipptasemel -- panused, mängurid, pettuseplaanid ja lõbutüdrukud. Romaan kirjeldab maailma, kus valitsevad ahnus, lõbujanu, vägivald ja reetmine; kus mehed kasutavad halastamatult oma võimu ja naised aplalt oma seksuaalsust; kus ellu jäävad vaid kõige tugevamad ning... lollid surevad.

Sollozzo kummardus tema poole. Michael, kelle kõhtu varjas laud, nööpis pintsaku lahti ja kuulas tähelepanelikult. Ta ei saanud sõnagi aru sellest, mida mees rääkis. See oli tema jaoks mõistetamatu linnukeel. Vaimusilmas nägi ta purskavat verd, millele ei viidanud ükski sõna. Laua all nihkus ta parem käsi vöö vahele torgatud revolvri juurde ja kiskus selle vabaks. Samal hetkel tuli kelner tellimust vastu võtma ja Sollozzo pööras näo tema poole. Michael paiskas vasaku käega laua endast eemale ja tema parem käsi surus revolvri peaaegu vastu Sollozzo pead. Mehe reaktsioon oli nii kiire, et ta oli juba Michaeli liigutuse alguses hakanud kõrvale viskuma. Kuid Michael, noorem ja veel kiiremate refleksidega, vajutas päästikule. Kuul tabas Sollozzot otse silma ja kõrva vahele ja kui ta teisel pool peast väljus, paiskas ta suure pläraka verd ja luukilde kivisambaks tardunud kelneri kuuele. Michael mõistis instinktiivselt, et ühest kuulist oli küllalt. Sollozzo oli sel viimasel hetkel pead pööranud ja ta oli näinud mehe silmades eluvalgust kustuvat, nagu kustub küünal. Oli möödunud vaid sekund, kui Michael pöördus, et suunata revolver McCluskeyle. Politseikapten jõllitas Sollozzot flegmaatilise hämmastusega, nagu poleks temal selle kõigega midagi pistmist. Näis, et ta ei hoomanud teda ennast ähvardavat ohtu. Ta ülestõstetud käsi hoidis vasikafileega kahvlit ja ta hakkas alles nüüd oma silmi pöörama Michaelile. Ja tema näos, tema silmis peegeldus niisugune enesekindel raev, nagu loodaks ta, et Michael kohe alla annab või sääred teeb. Ameerika kirjaniku ülemaailmselt tuntud menuromaani põneva sündmustiku telje moodustab New Yorgi maffiaperekondade verine võitlus võimu ja tulude pärast kuritegevusmaailmas. Selle võitluse loogika teeb suguvõsa mustale ärile selja pööranud noorest Michael Corleonest lõpuks ikkagi jõhkra maffiapealiku.

Don Clericuzio oli nii heas tujus, et lasi Rose Mariel end sel nädalal juba teist korda meelitada elutuppa televiisorit vaatama. Neli tundi välja kannatanud, ütles don tütrele: "Kas tõesti oleks võimalik elada sellises maailmas, kus igaüks teeb, mis pähe tuleb? Mitte kedagi ei karista ei Jumal ega kaasinimesed, keegi ei pea elatist teenima? Kas on olemas sellised naised, kelle iga kapriis peab saama rahuldatud? Kas on olemas nii rumalaid ja nõrku mehi, kes järgnevad igale kirele, väikseimalegi õnnekujutelmale? Kus on korralikud abikaasad, kes teenivad igapäevast leiba; kes mõtlevad, kuidas paremini kaitsta oma lapsi saatuse ja kurja maailma eest? Kus on inimesed, kes mõistavad, et tükk juustu, klaas veini ja katus pea kohal on päeva lõppedes piisav saavutus? Millise segaduse nad elust korraldavad, milliseid tragöödiaid tekitavad tühistest asjadest." Don patsutas tütre pead ja viipas käega televiisori poole. "Ujugu nad kõik ookeani põhjas." Ja lisas lahkudes veel tarkusetera: "Igaüks vastutab kõige eest, mida ta teeb."

"Sitsiillane" on romaan, mille tegevus toimub Michael Corleone kaheaastase saarepaguluse lõpul Sitsiilias. Raamat räägib legendaarse Sitsiilia lindprii, robinhoodiliku Salvatore Guiliano trügimisest kurikaelte maailma tippu, tema konfliktidest saart valitseva maffiaga ning jäägitu usalduse võimalikkusest. "Ristiisa" sündmuste vahele asetatuna paljastab "Sitsiillane" Michael Corleone tegelaskuju iseloomu muutumist ja selle motiive. Lisaks maffiaromaanile omaselt ärevatele sündmustele avab lugu Sitsiilia ning saare paljukannatanud asukate ajaloolis-kultuurilist tausta, tehes seda vaid heale ajaloolisele põnevikule omase sulavuse ning nauditavusega. Sarnaselt vahel kõigi aegade parimaks filmiks peetava "Ristiisaga" on ka "Sitsiillane" toodud kinolinale. 1987. aastal lavastas selle režissöör Michael Cimino.