Eestist on avastatud sadu aardeid kümnete tuhandete müntide ja ehetega. Paljudest küladest on tulnud päevavalgele mitu eriilmelist ja -aegset aardeleidu. On ju Eesti äärmiselt keeruka ajalooga maa, mida räsinud korduvalt sõjad, näljahädad ja katkud. Enam kui kord on terved külad koolnud inimestest tühjaks, võõra kadeduse pelus maja- või õuenurka kaevatud varanatuke jäänud sajandeiks õnnelikku leidjat ootama. Raamat "Eesti muinasaarded" tutvustab lähemalt Eestist avastatud muinasaardeid, mille nimetuse alla mahuvad sellised leiud, mis on maapõue jäänud viimase jääaja ja 13. sajandi neljanda veerandi vahel. Eestis on traditsiooniliselt muinasaja lõpuks loetud maa vallutamist Saksa ja Taani ristisõdijate poolt aastatel 1208–1227 toimunud sõdades, mida kirjeldab Henriku Liivimaa kroonika. Kuigi raamat annab põhjaliku ülevaate Eesti eriaegsete varanduste olemusest, nende peitmise võimalikest põhjustest ja tagamaadest, keskendub see siiski eeskätt läänemeresoomlaste igapäevaelu mõjutanud peamistele kaubateedele ja -kontaktidele, mis on hästi jälgitavad tänu aaretes sisalduvatele importesemetele.

Eesti mitmekülgse ja kohati karmi ajaloo tõttu on siinsel territooriumil müntimistegevuse arenedes hulganisti maha maetud ja unustatud varandusi, mis nüüd ajaloolastele otsimispinget pakuvad. Epideemiad, näljahädad, sõjad ja korduvad võimuvahetused panid kohalikud külaelanikud oma sääste kuivale maale, aga ka vee alla peitma; eriti hüppeliselt kasvas peidetud varanduste hulk Liivi sõja paiku 1558. aastal, mis ühtlasi tähistab keskaja lõppu. Põhjused varanduse peitmiseks võisid olla nii majanduslikud (maapõu kui hoiupank), poliitilised (sõjahirm) kui ka kultuslikud (ohverdamine), millest keskajal oli levinuimaks motiiviks majanduslik. Igal juhul võib oletada, et maapõue jäänud varandus viitab selle omaniku surmale. Arheoloog Mauri Kiudsoo tutvustab raamatus "Keskaja aarded Eestist" 13.‒16. sajandist pärit arheoloogilisi leide. Muinasajaga võrreldes pole aardeid küll nii palju, aga need räägivad huvitava loo keskaegse Eesti elu-olu ja ühiskondlike pöördepunktide kohta. Raamatus on välja toodud viis põhilist ajalooperioodi, mille alusel keskaegseid aardeid eritleda. Kõigil neist perioodidest on aaretel omad iseloomulikud tunnusjooned ning tekke- ja peitmispõhjused. Aarete huvitavamad ja olulisemad leiud ühes arvuka illustreeriva materjaliga on teie ees.

See raamat on sulle, kui sind huvitab meie seni vähetuntud ajalugu. Kui tavaliselt alustatakse Eesti ajalugu Läti Henriku kroonikas toodud sündmustega, siis oktoobri lõpus Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubilt ilmuvas teoses "Viikingiaja aarded Eestist" heidab arheoloog Mauri Kiudsoo arvukatele uutele leidudele tuginedes pilgu märksa varasemale perioodile Eesti ajaloos, nimelt viikingiajale. Raamat esitab uudseid fakte ja teeb põnevaid järeldusi. Paar sajandit enne muistset vabadusvõitlust lõid mitu Eesti piirkonda majanduslikult õitsele. Rikkus kogunes siia tänu kaubateedele, mis ühendasid Skandinaaviat Kiievi ja Konstantinoopoliga ning kulgesid mööda Eesti rannikut ja jõgesid. Peale kaupade vahendamise eksportisid muistsed eestlased selle turustuskanali abil Euroopasse tuhandeid tonne soomaagist valmistatud rauda, mille eest voolas siia vahetuskaubana hiiglasuuri hõbedakoguseid.