Kalmari suurkohtumisel 1397. aasta suvel krooniti Pommeri Erik Taani, Norra ja Rootsi kuningaks. Sellega viis tema kasuema kuninganna Margrete lõpule vägeva töö Põhjamaade ühendamisel. Kuningatütar Margretest sai varakult ettur suurpoliitlises mängus. Juba kümneaastaselt laulatati ta Norra kuninga Håkoniga. Kui tema isa Valdemar Atterdag suri, tegutses ta kiiresti kui poeg Olufi eestkostja ja haaras võimu Taanis, kus tema pojast sai kuningas. Margrete ajas sihiteadlikult aktiivset välispoliitikat -- ta seadis endale kohe algul julged poliitilised eesmärgid ning tal õnnestus oma programm ka ellu viia.