Noore prosaisti esikromaan arutleb kunstiintelligentsi eneseteostusest ja kunstist üldse, tehes seda autorile omases iroonilis-satiirilises laadis.

Lühiromaani ja novellilaadsete miniatuuride kogus avatakse kirjanduslike paroodiate näol reaalelu läbi kõverpeegli, milles ilmnevad inimnõrkuste mitmed erinevad tahud.

Romaan. Maailm on muuseum. Seal on eksponaadid – need, kes elavad päriselt, ja on need, kes käivad neid uudistamas, kes ise ei ela.

Romaani tegevus toimub poole sajandi jooksul 1960–2010. Mitmete kõrvuti kulgevate ja siinseal põimuvate elusaatuste kujutamise kaudu otsib autor küsimust vastusele, miks läks kõik nii, nagu läks, miks on Eesti Vabariik säärane, nagu ta on? Ja kuidas peaks mõtlev inimene sellesse kõigesse suhtuma? Autori lõikav iroonia vaheldub skepsise ja resignatsiooniga, kui maalib pildi ajastute vahetumisest, arutleb ideaalide ja tegelikkuse üle. Elu on, nagu ta on, ja viimases instantsis ei ole selle üle mingit kohtumõistmist.

Järgnev lugu on täiskasvanutele ja lastele. Sissejuhatus on täiskasvanutele, sealt edasi lastele.

Mehe vaatevinklist vastastikuse kohanemise, lastekasvatuse, elu mõtte jt. eeskätt abieluga seonduvaid probleeme - nii satiirilises kui arutlevas laadis

Valik noorema põlvkonna kriitiku teatri- ja kirjandusalaseid kirjutisi ajavahemikust 1975-1985. Valdavalt esseistlikus laadis käsitletakse lavastusi ja teoseid, vastavate ainevaldade aktuaalseid küsimusi ja mõtiskletakse kunstiprobleemide üle laiemalt.

Autori esimene raamat. Juttude tegelasi ja autorit ühendab irooniline hoiak maailma ja iseenda vastu, Need noorepoolsed haritud meesterahvad rohkem arutlevad elu üle kui elavad. Selles on nende tugevus ja nõrkus.

Lennart Meri käe all kujunes ministeeriumist pigem loominguline kui bürokraatlik asutus. Tolle vaieldamatult rahvusvahelise mehe ümber koondub ka Muti romaan. Siin on Merist saanud kantselei šefi ehk Rudolfo prototüüp. Mutile omaselt on toimunud veel teisigi nihkeid: romaanis väljendab šeff ennast enamasti tantsu abil. Seda võib tõlgendada vihjena diplomaatiale kui omamoodi etendusele. Kuid kahtlemata iseloomustab tantsimise kujund tõepoolest hästi ka Meri nõtket suhtlemismaneeri. Lennart Meri tegevus välisministrina (1990–1992) on legen­daar­ne – ja mitte ainult riigiametnike seas. Kuid kindlasti on Meri-aegsest välisministeeriumist, nagu ka taasiseseisvunud Eesti diplomaatiast mitmed olulised raamatud veel kirjutamata. Siiani aga näikse teema inspireerivat eeskätt ro­maane.