Neeme Põder
Autori kolmas luulekogu ("Baile Átha Cliath", 2005 ja "Kaktuste puiestee", 2007) annab tunnistust tema luule teisenemisest ja seda ka vormilisest küljest. Eelmiste kogudega võrreldes on vähenenud kirjanduslike allusioonide ning impressionistlike looduseelamuste osakaal, suurenenud urbanistlike mitmetähenduslike motiivide kasutamine. Emakeele ja kirjanduse õpetajana töötades on autorile avatud temast nooremate hingemaailm, nende uued suhtlemismoodused ja sellega seotud kõrvalnähtused. Endiseks on aga jäänud autori luulekeele helgus, värsi kergus ning elegantsus.
Oma esimese iseseisva luulekoguga "Baile Atha Cliath" soodsa vastuvõtu pälvinud luuletaja teine luulekogu on süvenenum ja küpsem, samas vormiotsingulisem, sisaldades jätkuvalt kultuuriallusioonidega luulet. Autor ei häbene olla lüüriline, teda ei huvita mitte ainult isiklik või oma eakaaslaste vastuoluline maailm – ta luules on ka kajasid ning ärevust suurest maailmast.