Käesolev romaan tundub pisut erinev autori muu proosaloomingu taustal, kuivõrd seekord on tegemist Eestimaaga ja kaasaegsete oludega. Formaalselt leiab lugeja eest perekonnaromaani, täpsemalt ühe perekonna purunemise loo, ent rohkem kui süžee ise huvitab autorit inimsuhete keerulisus ja salajasus, elu, armastuse ja egoismi dialektika. Samavõrd võiks romaani pidada ka oma juurte, koha- ja ametitruuduse, iseendaks jäämise romaaniks.

Autori (sünd. 1936) kolmas romaan, esitatud taigaküti mõttelise üheteistkümne peatusega teekonnana läbi aja, inim- ja ürgmaastiku otsimaks looduse südant, tõelist elu- ja enesetunnetust. Samal ajal on see teekond katse vabaneda tsivilisatsiooni varjukülgedest, rabedaist inimsuhteist ning oma pahemast minast.

Reaalse tagapõhjaga "Apokalüpsis" on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatatud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab - kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?

Romaani tegevuskohaks on üksildane idülliline mereäärne koht, kus puhkavad ka mõned nimekad inimesed. Ühel hommikul leitakse tuumafüüsik Karl Sonning rannaribalt surnuna, väike nikeldatud ankur nööripidi jalgades. Lugu hakkab uurima kriminaalinspektor Kollom; selle käigus harutub lahti kahtlustavate inimeste omavaheliste, üsna keerukate suhete lõngasasi ning saab järgemööda kinnitust igaühe alibi.

Nikolai Baturini jutustus inimese suurusest keset ürgloodust. Poeetiline, võimas, kaasakiskuv, humoorikas, suurepärased looduse ja kütielu kirjeldused.

Sisukord:

• 
  Parvesõitja
  Vaikuse värvid
  Kuningaonni kuningas