Adam Dagliesh on igatsusega oodanud, millal saab tädi juurde vaiksesse Monksmere'i puhkusele sõita. Monksmere'i neem on niigi kauge Suffolki ranniku eraldatumaid paiku, kaugele merre ulatuv maalapike. Dagliesh hellitab lootust ärateenitud puhkusele, mille jooksul ei tarvitseks teha muud kui nautida tuulisel rannal pikki jalutuskäike ning praksuva kaminatule valgel tassikest teed ja võiga sooja röstsaia. Ent lootuse veidigi rahu saada purustab mõrv. Jullas triivib rannale kohaliku krimikirjaniku Maurice Setoni moonutatud laip, mis tirib Adam Daglieshi kesk järjekordset ja eriti sünget juurdlusprotsessi.

«Kui ma teist õigesti aru saan, siis te kahtlustate, et Ronald Callender tappis oma poja. Ronald Callender on surnud. Te kahtlustate, et Chris Lunn püüdis mõrvata Cordelia Grayd. Lunn on surnud. Te oletate, et Elizabeth Leaming tappis Ronald Callenderi. Elizabeth Leaming on surnud. Praegu on elus ainult üks inimene, kes teab tõtt nende kuritegude kohta, ning temale ei mõju ükski ülekuulamine.»