Koloneliproua» on ühe öö romaan, sisemonoloog, mis laieneb oma ajastu läbilõikeks. See on lugu Soomest, kus valmistutakse sõjaks, elatakse Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel ning ollakse kõvasti kaldu viimase poole, kuni sõjaline liit laguneb. See on ka lugu ühest teisest liidust – põrgulikust abielust. See on lugu võimust, võimu haaramisest ja sellele alistumisest: abielus, äsja iseseisvunud riigis ja Euroopas. Soome iseseisvuse juubeliaastaks on Rosa Liksom välja toonud luukered ühe rahva kapist, kapi alt, pealt ja tagant. Raamatu tõlkeõigused on müüdud rohkem kui kahekümnesse riiki.

Rosa Liksomi silmade läbi nähtud ja imeliselt poeetilises keeles kirja pandud reis läbi omaaegse Nõukogude Liidu Moskvast Mongooliasse on lugemist väärt. Nädalateks ühte kupeesse suletud reisikaaslased, judisemapanev olme ja käärivad inimsuhted. Soomlannast arheoloogiaüliõpilane ja venelasest õnneotsija arenevad mõlemad selle pika reisi jooksul mõistma inimtunnete ja -kannatuste kõrgusi ja sügavusi. Detailsetest kirjeldustest kasvab allegooriline pilt toonasest hiigelriigist, tema linnadest ja inimestest, oludest ja suhtumistest. Pole ime, et see kõik paelus ka filmitegijaid. Sama kiiresti nagu rong tormab läbi omaaegse Nõukogude Liidu Moskvast Murmanskisse, sööstab Rosa Liksomi raamatu järgi tehtud Juho Kuosmaneni linateos "Kupee nr 6" läbi filmimaailma kõrguste, võites järjest auhindu. Film pälvis Cannes'i festivali põhivõistlusprogrammi grand prix ning kandideerib võõrkeelse filmi Oscarile. Huvitav on vaadata, mis filmis ja raamatus ühist ning mis sootuks teistmoodi lahendatud. Siiski maalivad mõlemad meeldejääva pildi suurest riigist, inimloomusest ja kultuurierinevustest. "Kupee nr 6" võitis 2011. aastal Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna.