Ruth Rendelli kriminaalromaanis "Mõni luiskab, mõni sureb" lahendab mõrvajuhtumit Rendelli lemmikdetektiiv, Kingsmarkhami-nimelise väikelinna vanaldane elutark ja südamlik peainspektor Wexford. Rahvarohke popmuusikafestivali järel leitakse selle toimumiskoha lähedalt noore naise laip, ja mõistagi on juhtunu tagamaad hoopis teistsugused, kui algul paistab.

Romaani peategelane Philip on igati normaalne ja kena inimene, kes elab koos ema ja õega. Oma naiseideaali on ta loonud nümf Flora järgi, keda kujutav skulptuur kaunistab perekonna aeda. Kui Philipi õde abiellub, tutvub Philip ühe tema pruutneitsiga, Sentaga, kes on Flora kujuga vapustavalt sarnane. Nende armulugu võtab aga peagi sünge pöörde, kui Senta soovib, et nad mõlemad tapaksid kellegi oma armastuse tõestamiseks.

Kolmas raamat, kus tegutseb peainspektor Wexford. Anita Margolis on kadunud. Tume ja elegantne tegelane Anita on sama salapärane kui tema kadumine. Ei ole surnukeha ega kuritegu – ei midagi konkreetsemat, kui anonüümne kiri ja intrigeeriv nimi Smith. Politsei peakorteri sõnul ei peaks seda üldse mõrvajuurdluseks pidama. Kuna kiri annab neile ainult ühe kahtlase väärtusega niidiotsa, mida järgida, on Wexford ja tema kaaslane inspektor Burden sunnitud tegema järelepärimisi. Peagi avastavad nad, et Anita on jõukas, lennukas ja läbinisti ebamoraalne. Konservatiivsel Burdenil on temaga juhtunust väga selge ettekujutus. Kuid Wexfordil on omad kahtlused...