Audrey Garnet kasvab üles Buenos Aireses, väikeses anglo-argentiina kogukonnas, hellitades romantilisi unelmaid tulevasest elust. Kui ta kohtab Louis Forresteri, andekat muusikut, kes ei sobi hästi kohaliku seltskonna nõuetega, armub ta noormehesse, kuid abiellub hoopis tema vennaga. Louis loob talle kauni muusikapala, meelespeasonaadi, millest saab nende armastusloo sümbol.

Raamatu tegevus toimub Argentiinas ja Inglismaal. Sofia Solanas kasvab üles keset Argentiina pampat vastavalt kõrgkihi traditsioonidele. Ta kujuneb jonnakaks ja isepäiseks ning selles on kindlasti süüdi ka tema iirlannast ema, kes jumaldab oma poegi ning pöörab tütrele väga vähe tähelepanu. Murdeeas Sofia elu muutub, kui ta armub sügavalt. Tema armastatu ei saa aga temaga abielluda ning kogu loost võib perekonnale ainult pahandusi ja häbi tulla. Kui ema sellest armuloost teada saab, saadab ta Sofia Euroopasse ning sellest kujuneb kakskümmend aastat kestev pagendus. Tegemist on haarava ja romantilise perekonnalooga, milles on kauneid maastikke, allasurutud kirgesid, väiklust, suuremeelsust, kuid eelkõige suur ja kustumatu armastus. Raamatu autor Santa Montefiore sündis 1970. aastal Inglismaal. Tema ema oli pooleldi argentiinlanna ning samuti kirjanik.

Keelatud armastus. Võimatu valik … Kui Pixie Tate kutsutakse Cornwalli rannikule selgitama St. Sidwelli mõisa kummalist saladust, mõistab ta, et seal peitub midagi üsna ebaharilikku. Rohkem kui sada aastat tagasi kadus öösel oma voodist laps ja teda ei nähtud enam kunagi – ning Pixie peab nüüd lahendama nende viimaste kuupaisteliste tundide saladuse. Kui ta sukeldub minevikku, siis saladused paljastatakse ja armulood tulevad päevavalgele ning lõpuks on Pixie sunnitud tegema ränga otsuse, mis muudab igaveseks tema elu. Santa Montefiore on sündinud 1970. aastal Inglismaal. Ta õppis Exeteri ülikoolis ning on abielus ajaloolase ja kirjaniku Simon Sebag Montefiorega, neil on tütar Lily ja poeg Sasha. Varrakus on Santa Montefiorelt varem ilmunud „Meelespeasonaat”, „Tuletorni saladused”, „Siin ja praegu”, „Mesiniku tütar” ja Deverillide kroonika viis raamatut.