Sebastien Jungeri (s 1962) dokumentalistikakogumik "Tulipunkt" (2001) on harvakohatav kollaaž meie maailma viimaste aastate tulipunktidest, kus autoril on ajakirjanikuna, tihti oma elu kaalule pannes, tulnud ära käia. Nii osaleme hiiglasliku metsatulekahju kustutamisel USAs ühes Idaho järsuseinalises kanjonis, põgeneme koos ameeriklasest turisti John Childsiga Kašmiirist pantvangist, viibime Kosovos ühes surmaorus ja ka mujal endises Jogoslaavias julma sõja jälgedel, külastame kaheks lõhestatud Küprose mõlemaid osapooli, satume sõna tõsises mõttes Sierra Leone teemandisõja mõrvarlike toimejõudude keerisesse ja lõpuks oleme legendaarse Afganistani geriljapealiku Ahmed Shah Massudi staabis, vaevalt mõni kuu enne tema hukkumist. Sõnaga, see kogumik viib meid paikadesse, kuhu ei satuta isegi oma unenäos.

See 2021. aasta reisikiri on omalaadne meditatsioon teemal, mida tähendab olla vaba. Kahe Afganistani lahinguveterani, fotoajakirjaniku ja sõjareporteri ning Daisy-nimelise musta koera 400 miili pikkusel teekonnal, mis kulgeb mööda Pennsylvania lõuna- ja keskosa raudteid, mõtiskleb Junger tänapäeva tsivilisatsioonist. See ei ole suurendanud inimeste turvatunnet ega rahulolu, väidab Junger. Hoopis inimestevaheliste sidemete nõrgenemine on põhjus, miks jõukaimates ühiskondades kasvab ärevuse ja depressiooni ning enesetappude arv.