Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooskul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile. Eesti Vabadussõja perioodil 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See mõte sai tuge sõjalisest abist, mida Soome Eestile Vabadussõjas andis. Kaksikriigi idee leidis Eestis palju poolehoidu, kuid Soomes oldi kahtlevamad. Riigipeade iga-aastased kohtumised algasid 1931. aastal, kui riigivanem Päts tegi visiidi Soome. Muuseas arutasid riigijuhid salajasi plaane maade sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest. Soome ja Eesti kõrgetasemeline koostöö jätkus ka pärast seda, kui Pätsi juhtimisel sai Eestist 1934. aastal autoritaarne riik. President Kyösti Kallio haigus ja Soome Talvesõda lõpetasid need visiidid. 1940. aasta suvel kaotas Eesti iseseisvuse ja Päts küüditati Nõukogude Liitu. Mõni päev enne deporteerimist tuli Päts veel oma lemmikidee juurde tagasi ja pani kirja Soome ja Eesti liitriigi plaani.

Soome ajalooprofessor Seppo Zetterbergi raamat, mis seadis kahtluse alla kuulsa Eesti poliitiku surma ametliku teooria. Kuigi kindlaid vastuseid pole siiani võimalik anda, analüüsib autor haaravalt erinevate teooriate paikapidavust. Autor on kirjutanud eestikeelsele väljaandele uue eessõna.

Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad arstide järelevalve all suplesid, jõid tervistavat vett ning kosutasid üldiselt keha ja hinge. Kuurorte rajati Tallinna, Helsingisse, Dubultisse, Haapsallu. Noor Nikolai Karamzin, rännumees Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda olulisi maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad oma tõlla aknast ja millest teiste reisijatega räägivad. Mõnikord, harva küll, kirjutavad nad ka neist eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema – kohalikest eestlastest ja lätlastest.

Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. KONSTANTIN PÄTS (1874–1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks Eesti Vabariigi president aastatel 1938–1940. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooskul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile. Eesti Vabadussõja perioodil 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See mõte sai tuge sõjalisest abist, mida Soome Eestile Vabadussõjas andis. Kaksikriigi idee leidis Eestis palju poolehoidu, kuid Soomes oldi kahtlevamad. Riigipeade iga-aastased kohtumised algasid 1931. aastal, kui riigivanem Päts tegi visiidi Soome. Muuseas arutasid riigijuhid salajasi plaane maade sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest. Soome ja Eesti kõrgetasemeline koostöö jätkus ka pärast seda, kui Pätsi juhtimisel sai Eestist 1934. aastal autoritaarne riik. President Kyösti Kallio haigus ja Soome Talvesõda lõpetasid need visiidid. 1940. aasta suvel kaotas Eesti iseseisvuse ja Päts küüditati Nõukogude Liitu. Mõni päev enne deporteerimist tuli Päts veel oma lemmikidee juurde tagasi ja pani kirja Soome ja Eesti liitriigi plaani. Seppo Zetterberg (sünd. 1945) on olnud Jyväskylä ülikooli ajaloo professor ja ajakirja Kanava peatoimetaja. Ta on Tartu ülikooli audoktor ja Soome Teaduste Akadeemia liige ning olnud Soome Instituudi juhataja Eestis. Varrakult on varem ilmunud tema raamatud "Maailma ajalugu" ja "Rändajad Soome sillal".

„Maailma ajalugu” annab üha enam üleilmastuva maailma kodanikule ülevaatliku teadmise tähtsamatest ajaloosündmustest ja ajaloolistest isikutest. Soomes juba 11. trükini jõudnud teos käsitleb kogu maailma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani ja vaatluse all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Sel moel pakub raamat konkreetsete ajalooepisoodide mõistmiseks vajaliku konteksti ja aitab saada aru, kuidas üks või teine sündmus omavahel seotud on. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on usaldusväärne info omaette väärtus. Professor Seppo Zetterbergi toimetatud „Maailma ajalugu“ on just selliseks usaldusväärseks teejuhiks möödaniku tundmaõppimisel ja mõtestamisel. Raamatu tugevuseks on esinduslik autorkond, maailma ajaloo erinevate perioodide pädev käsitlus ja ladus kirjutamislaad. Eraldi väärivad esiletõstmist raamatu väga sobivalt valitud illustratsioonid ja kaardid, mis koos põhitekstiga moodustavad orgaanilise terviku, ning tasemel eestindus. Tõnu Tannberg Tartu Ülikooli ajalooprofessor Maailma sündmusterohke ajaloo paigutamine ühe raamatu kaante vahele pole lihtne ülesanne, kuna seab autorid keeruliste valikute ette: kuidas säilitada tasakaal kaugemas ajas ja meist kaugemates piirkondades ning lähiminevikus ja lähipiirkondades asetleidnud sündmuste vahel. Soome ajaloolaste kollektiiv on selle keerulise ülesandega igati edukalt toime tulnud, andes meile koondpildi maailma ajaloo olulisematest sündmustest ning nende sündmuste käigus esiletõusnud inimestest. David Vseviov Eesti Kunstiakadeemia ajalooprofessor Raamatu peatoimetaja Seppo Zetterberg (s. 1945) on töötanud üldajaloo professorina Helsingi Ülikoolis 1982–1988 ja Jyväskylä Ülikoolis 1997–2010. Aastatel 1994–1996 oli ta Soome Instituudi juhataja Eestis. Ta on Soome Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli audoktor ja Õpetatud Eesti Seltsi auliige.