Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, Üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kuid lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.

1928. a. Nobeli laureaadi, norra kirjaniku Sigrid Undseti (1882-1949) kaks seni eesti keeles avaldamata romaani. «Proua Marta Oulie» on kirjaniku esimene romaan, «Truu abikaasa» (1936) sisuliselt viimane, sest «Madame Dorothea» jäi autoril lõpetamata. Mõlema romaani kandvaks teemaks on armastus ja truudus, peategelaste soov olla ühtaegu truu abikaasa ja iseseisev naine. Kuigi kirjutatud umbes sajand tagasi, mõjuvad romaanides käsitletud teemad hämmastavalt kaasaegsetena. Originaali pealkiri Fru Marta Oulie. Eesti keeles Den trofaste hustru. Eesti keeles

Norra kirjanduse klassiku Sigrid Undseti (1882-1949) keskajaainelise romaanidiloogia "Olav Audunipoeg" I osa, milles kujutatakse nimitegelase elukulgu lapseeast kuni keskikka jõudmiseni, tema armastuse lugu oma kasuõe vastu. Selle armastuse nimel sooritab ta raske kuriteo, mille paine mõjutab kogu tema ülejäänud elu.

20. sajandi norra kirjanduse klassiku, Nobeli preemia laureaadi (1929) Sigrid Undseti (1882-1949) keskajaainelise romaanitriloogia esimeses raamatus "Pärg" (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist.

Teine raamat "Emand" räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu perenaisena, tema pingutustest laokilejäetud talu jaluleaitamiseks ja oma laste tuleviku kindlustamisest, kuni Erlend, keda süüdistatakse kuningavastase vandenõu organiseerimises, kaotab nii talu kui ka muu vara.

Kolmas raamat "Rist" viib lugeja tagasi Kristiina Lauritsatütre isakodusse Jorundile, kus mööduvad tema elu viimased kümmekond aastat. Seal kaotab ta oma mehe, lähevad mööda ilma laiali tema pojad ja sealt lahkub elu lõpul ka tema ise, leides viimaks hingerahu kloostris, kuni must katk ta ära viib.